Kommenteeri

Kärt Vaarmari kliimastreigi eel: põlevkivienergeetikast tuleb loobuda kümne aastaga

16-aastane Rootsi teismeline Greta Thunberg alustas eelmise aasta suvel Rootsi parlamendi ees oma meelsuse näitamist lihtsa lausega plakatil «Koolistreik kliima nimel». Ta on jätkanud reedest koolistreiki ligi kaheksa kuu jooksul nii Rootsis kui muudes maailma riikides. Greta sõnum täiskasvanutele oli lihtne – te olete meid alt vedanud. Tänaseks on ta saanud üheks oma põlvkonna eestkõnelejaks ja inspireerinud kümneid tuhandeid noori paljudes riikides keskkonnakaitse ning kliima nimel oma meelsust näitama. Sel reedel teevad seda esimest korda ka Eesti kooliõpilased samaaegselt kümnete tuhandete teiste õpilastega enam kui 100 riigist.
Valimistel enamik koolinoortest veel osaleda ei saanud, mistõttu on meeleavaldus riigikogu ees üks väheseid võimalusi panna otsustajaid korraks mõtlema, et võib-olla on Eesti tuleviku jaoks pensionitõusust ja maksureformist olulisemgi vastutustundlik kliimapoliitika ja keskkonnakaitse. Kusjuures see ei tähenda tingimata jõulist vastandumist majanduskasvule ja tarbimisele. Et saada jõukaks ja stabiilseks riigiks, on Eestil vaja muutuda infoühiskonnaks, mitte jääda riigina kinni toorainesõltuvusse. Keskendumine loodusvarade üha suuremale kasutamisele on lühinägelik ega ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik arengusuund. Eesti eeliseks on väiksus, nutikus ja võimekus kasutada paindlikke ning uuenduslikke lahendusi nii majanduses kui ka keskkonnakaitses.

Olen veendunud, et see on millegi olulise algus ning loodan südamest, et noored annavad ka Eesti valitsusele signaali, et riigi juhtimisel tuleb ka nende tulevikuga arvestada. Selles tulevikus, mis on palju kaugemal kui valimistevahelised neli aastat, on noorte jaoks puhtal keskkonnal väga suur osa. Sellest tuleb lõpuks aru saada ning otsuste tegemisel arvestada. Ka Eestis. Seni on tehtud palju sõnu, kirjutatud erinevaid loosunglikke lauseid programmidesse, kuid konkreetseid otsuseid Eesti keskkonna kaitseks on olnud viimastel kümnenditel vähe. Liiga vähe.

Valimistel enamik koolinoortest veel osaleda ei saanud, mistõttu on meeleavaldus riigikogu ees üks väheseid võimalusi panna otsustajaid korraks mõtlema, et võib-olla on Eesti tuleviku jaoks pensionitõusust ja maksureformist olulisemgi vastutustundlik kliimapoliitika ja keskkonnakaitse. Kusjuures see ei tähenda tingimata jõulist vastandumist majanduskasvule ja tarbimisele. Et saada jõukaks ja stabiilseks riigiks, on Eestil vaja muutuda infoühiskonnaks, mitte jääda riigina kinni toorainesõltuvusse. Keskendumine loodusvarade üha suuremale kasutamisele on lühinägelik ega ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik arengusuund. Eesti eeliseks on väiksus, nutikus ja võimekus kasutada paindlikke ning uuenduslikke lahendusi nii majanduses kui ka keskkonnakaitses.

Eesti keskkonnaühendused on kaardistanud viis suuremat teemavaldkonda, milles tehtavad otsused on lähiaastatel kõige olulisemad: kliimamuutus ja energeetika, säästev metsandus, elurikkuse hoidmine maaomanike ja riigi koostöös, õiglased keskkonnatasud ning suurinvesteeringute nutikas planeerimine. Kõik need valdkonnad on omaette pikka lugu väärt, mistõttu keskendub edasine ainult ühele: kliima ja energeetika teemale.


Kliimamuutusega tuleb tegeleda

Paljud Euroopa riigid on andnud lubaduse loobuda fossiilenergia kasutamisest aastaks 2030 või varem ning viia aastaks 2050 süsinikuheide nullini. Eesti on seni olnud tagasihoidlikum ning seadnud eesmärgiks vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet 80%. Samas teavad poliitikud väga hästi – vähemalt alates möödunud aasta oktoobrist, mil valitsustevaheline kliimapaneel avalikustas oma eriraporti globaalse soojenemise kohta -, et see ei ole Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks piisav. Meie riigil puudub senimaani ambitsioon kliimamuutusega tõsiselt tegeleda. Vaja on selget kokkulepet ja tegevusplaani, kuidas Eestis süsinikuheidet vähendada.

Mida selleks peab tegema? Esiteks, Eesti energeetika peab vabanema põlevkivisõltuvusest. Selle soovituse andis OECD – mis seisab hea ennekõike inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu eest – meile väga tungivas toonis juba kaks aastat tagasi ehk 2017. aasta märtsis. Põlevkivienergeetika on Eesti suurim loodusvarade tarbija ja keskkonna saastaja ning CO2 emissiooni allikas Eestis. Eesti süsinikujalajälg inimese kohta on OECD riikide hulgas suurim ning põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjud hiiglasliku ulatusega.

Põlevkivienergeetikast väljumine eeldab toimivaid lahendusi: Ida-Virumaa regiooni tuleb leida uusi tööhõivet pakkuvaid majandusharusid. Mõistlik on selleks ära kasutada Euroopa Liidu toetusprogramme ning vahetada kogemusi ka teiste Ida-Euroopa riikidega, mis seisavad silmitsi samade väljakutsetega, ent on võtnud eesmärgiks seniste söepiirkondade õiglase ülemineku (just transition).

Samuti on oluliseks küsimuseks põlevkivienergeetika alternatiivid: Eestil tuleb lahendada keeruline väljakutse, kuidas minna üle taastuvenergiale nii, et elurikkus liigselt ei kannataks. Mõistlik on kombineerida alternatiive – tuuleenergia, päikeseenergia, biomass – viisil, mis tagab elurikkuse säilimise metsades, märgaladel ja meres. Neid looduslikke kooslusi on vaja hoida ka seetõttu, et neis toimub süsiniku talletamine ja sidumine, mis aitab meil omakorda süsinikuheidet kontrolli all hoida. Lihtsalt öeldes: mida rohkem metsa korraga maha raiume, seda vähem toimib mets süsiniku siduja ja talletajana.

Kliimamuutus on kõigi riikide mure. Eestil on vaja olla teistega solidaarne ning näidata, et ka meie teeme võimalikult suuri jõupingutusi, et süsinikuheidet vähendada. Ei saa teha rehepappi ja esitleda põlevkiviõli tootmist Eesti tulevikuna, tuues argumendiks, et kuna müüme õli Eestist välja, siis meie süsinikuheide ei suurene.


Ettepanekud koalitsioonileppesse


Pole mõtet jääda kinni ilusasse juttu, keskkonnaühendustel on olemas väga konkreetsed ja sisulised ettepanekud nii kliima ja energeetika kui ka teiste keskkonnateemade kohta, mis sobivad hästi uue loodava valitsuse koalitsioonileppesse. Kliima ja energeetika teemal on need ettepanekud:

  • Võtta pikaajaliseks eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti süsinikuheide viidud nullini, ning kavandada ja rakendada selleks konkreetseid meetmeid.
  • Loobuda hiljemalt aastaks 2030 põlevkivienergeetikast ning alustada kohe tegevusplaani koostamist, mis näeks ette sammud ja ajakava täielikult taastuvenergiale üleminekuks, käsitledes ühtlasi ka Ida-Viru piirkonna tulevikustsenaariume ja lahendusi tööhõiveks.
  • Hoiduda põlevkivitööstuse laiendamisest: sulgeda aastaks 2030 vanad katlad ning mitte lubada uute õlitehaste rajamist.
  • Olla valmis Auvere jaama sulgemiseks juba 2030 perspektiivis, kuna oluliselt suurenenud CO2 kvoodi hindu arvestades on jaama pikaajaline käigus hoidmine majanduslikult kahjulik.
  • Kehtestada õiglased ressursitasud ja keskkonnatasud, mis arvestaksid põlevkivisektori väliskuluga. Kasutada ressursitasusid mh põlevkivisektori sulgemisega kaasnevate mõjude maandamiseks ja leevendamiseks Ida-Virumaal.
  • Koostada nii maismaad kui ka merealasid käsitlev taastuvenergia kava, mis võtab arvesse ruumilisi võimalusi. Kava peab analüüsima kõigi taastuvenergeetika liikide - tuuleenergia, biomassi kasutamine jm - ressursside potentsiaali ja kasutuselevõttu ruumiliselt, arvestades keskkonnakaitselisi piiranguid.
  • Puidu kui biomassi kasutamist energeetikas saab arvestada taastuvenergiana ainult mahus, milles puit on Eestist säästlikult varutav.
  • Loobuda plaanidest puidust elektri tootmiseks madala efektiivsusega jaamades, sh Auvere jaamas.
  • Kasutada energia tootmiseks muuhulgas põllumajandusmaal, sh kaitsealustel pool-looduslikel kooslustel kasvavat biomassi, mille eemaldamine on vajalik koosluste või maastiku hooldamiseks.
  • Seada taastuvenergia kasutamise ja energiatõhususe määrad kriteeriumiteks riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste hangetes.

Eks see on juba koalitsiooni moodustajate valik, kui palju nende sisuliste ettepanekutega arvestatakse. Vähemalt korra tasub aga poliitikutel mõelda, mida nad järgmisel korral räägivad lastele Eesti eri paigus meie riigi tulevikust, kui me kliimapoliitikas teiste riikide sabas sörgime. Kas seda, et nad on noori alt vedanud? Ilma täna keskkonda väärtustamata on kaugemat positiivset tulevikku väga keeruline ette kujutada. Uuel valitsuskoalitsioonil on veel võimalus midagi tõsisemat ära teha.

Lisa kommentaar

Email again: