Kommenteeri

Rene Tammist: elektrituruseadus seab esikohale Eesti Energia ärihuvid

Eesti taastuvenergia koja juhataja Rene Tammisti sõnul tähendab valitsuse otsus jätkata elektrituruseaduse menetlusega taastuvenergia sektori jätkusuutliku arendamise asemel riigiettevõtte Eesti Energia ärihuvide esikohale seadmist tarbijate ja puidutööstussektori arvel.

Tammisti sõnul maksavad põlevkivielektrijaamades puidu kasutamise toetamise kinni tarbijad läbi soojuse hinna kasvu. Aastatel 2010-2012 kui Narva jaamad puitu põletasid tõusis Kirde Eestis hakkepuidu ja küttepuu hind 40 protsenti ja üle Eesti 15 protsenti. „Kuna puidu masspõletust kavandatakse varasemaga võrreldes kümme korda suuremas mahus, saavad ka mõjud oleme ennenägematult suured,“ lisas Tammist

Tammisti sõnul ei ole maailmas kuskil sedavõrd suurt puidutarbijat nagu Eesti Energia peale valitsuse kava jõustumist. Isegi suurimad tselluloositehased ei tarbi ühes kohas sellises mahus puitu. Puidu masspõletamisel Narvas on mõju terve regiooni puiduturule ja energiaturule.

"Narva elektrijaamades kavatsetakse aastas põletada 5 miljonit tihumeetrit puitu. Sellega ületatakse ka kehtivas metsanduse arengukavas seatud säästliku metsamajandamise 15 miljonit tihumeetrine piir," lisas ta.

Valitsuses arutlusel olevas eelnõus ei ole Tammisti hinnangul lahendusi, mis tõmbaks käima taastuvenergia sektori arendamise ja tarbija- ning keskkonnasõbraliku energiapoliitika. "Eelnõu on jätkuvalt diskrimineeriv tuulenergia tootjate suhtes," leiab Tammist. Tammisti sõnul on vale, et taastuvenergia toetusest tuleb kinni maksta Auvere põlevkivielektrijaama rajamine. Kui veel aasta eest kinnitas majandusministeerium, et Auvere põlevkivijaamal pole õigust toetust saada, siis nüüd on tehtud kannapööre.

"Puidu masspõletamine tähendaks puidu ebaefektiivset kasutamist, millega koormataks tarbijaid, ettevõtlust ja keskkonda. See ei ole taastuvenergia tootmine, sest pooles ulatuses on siiski vaja Auvere jaamas põletada põlevkivi," märgib Tammist.

Taastuvenergia toetuste eesmärk on soodustada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, mis jätkaksid tööd ka toetamise lõppedes. See tingimus ei ole täidetud ei Narva elektrijaamade ega ka Auvere elektrijaama puhul.

Tammist leiab, et põlevkivijaamades puidu masspõletamine on seega ühiskonnale üheks kallimaks võimaluseks taastuvenergia tootmiseks, sest ühiskond ei saa vastu uusi elektrijaamu ning maksab ebaratsionaalsele tegevusele läbi kallima toasooja hinna peale. Riik peaks puidu masspõletamise asemel panustama uutele koostootmisvõimsustele, mis lisavad regionaalset elektrienergia varustuskindlust. Seeläbi saaks kasutusele võtta kohalikku hakkepuitu ja luua uusi töökohti.

2011. aastal asutatud mittetulundusühing Eesti Taastuvenergia Koda koondab taastuvenergiaga seotud Eesti assotsiatsioone, ettevõtteid ja eraisikuid, et üheskoos edendada ja arendada valdkonda.

Lisa kommentaar

Email again: