Kommenteeri

Ülevaade: silmapaistvamad riikide seisukohad kliimakõnelustel #COP24

Kliimakõnelused toovad kokku eksperte ning poliitikuid eri maailma paigust ning sestap ka väga kirju valiku seisukohti. Anname  siinkohal lühikese ülevaate mõningate riikide kõnekamatest seisukohtadest.

Naftariikide vastuseis

IPCC eriraporti vastu võtmisel tekkis tagasilöök, kui USA, Venemaa, Saudi Araabia ja Kuweit ei nõustunud raporti vastuvõtmise tekstiga. Vaidluskohaks sai, kas raportit “tervitada” või “võtta teatavaks”, nagu nõudsid naftariigid. IPCC raporti tellisid kõik riigid Pariisi kliimakonverentsil - seega ei tule raportit vaid teatavaks võtta, vaid vajalik on raporti järgi oma tegevuskava paika panna. Raporti üheks põhiliseks järelduseks oli nimelt see, et planeedi temperatuur tuleks hoida 1,5 kraadi piires, millest riigid peaksid lähtuma, et vältida väga ohtlikke tagajärgi meie ühiskonnale, majandusele ja loodusele. Saudi Araabia ütles hiljem pressiteate vahendusel, et raportis käsitletud teemad vajavad veel uurimist ja täiendamist ja loodavad, et järgmine raport on piisavalt täpne, et kõik saaksid seda koos “tervitada”. Uus raport valmib 2021-2022. aastal ehk siis aimata võib, et naftariik loodab sellega võita veel paar aastat kasumit riikide loiu tegutsemise arvelt.

Mida teeb USA läbirääkimistel?

USA on küll president Trumpi eestvedamisel lubanud Pariisi leppest taganeda, kuid kuniks nad leppe osapooled on (taganemine saab jõustuda alles teatud aja möödumisel), siis on ka nemad konverentsil aktiivselt kohal. Õnneks on kuulda, et USA eksperdid teevad oma tööd tehnilistel läbirääkimistel hästi, sest vähemalt neid ei ole veel välja vahetatud. Nende teadmised ja ekspertiis on pärit Obama ajast, mil kliimamuutust võeti tõsiselt.

Avalik USA positsioon on aga selgelt vaenulik – nad liitusid teiste naftariikidega IPCC eriraporti vastuvõtmise takistamiseks ning korraldasid kõrvalürituse, kus propageerisid “puhast kivisütt”. Loomulikult reageerisid sellele teravalt kliimaaktivistid, kes täitsid ruumi oma protestihüüetega ning fossiilkütuste lobiüritus lükkus selle vahejuhtumi tõttu pool tundi edasi.

Mis seisus on Euroopa Liit?

Kas EL on võimeline olema eesrindlik, nagu oleks kohane? Euroopa Komisjoni vahetult enne kõnelusi esitatud puhta planeedi ehk süsinikuneutraalse ELi visioon annab selleks lootust. Samuti on EL tänu oma energiaeesmärkidele liikumas sinna suunas, et aastaks 2030 väheb heitkogus plaanitud 40% asemel 45%. Euroopa Parlament on hääletanud lausa positsiooni poolt vähendada heidet 55%.

Samas on mitmel suurel ELi riigil sisemised probleemid, mis kahtlemata annavad tooni ka COPil. Prantsusmaa kollaste vestide liikumine sai alguse just kütuseaktsiisi tõusust, mis kaudselt on seotud ka kliimapoliitikaga. Prantsusmaa esindajad küll ütlevad, et see ei muuda nende kliimaambitsioone, kuid praegune kriis toidab erinevaid kliimamuutuse eitajaid, alustades Trupist ning lõpetades süsinikumaksu kriitikutega Kanadas. Lisaks maadleb UK Brexitiga, Saksamaal on valitsuses vastuolud, kus keskkonnaministri tegevusele on vastu finantsminister ning kivisöest sõltuva Poola eesistumine COPil ei aita sellele kõigele kaasa.

Olud on segased, kuid hea on ikkagi lõpetada positiivse sõnumiga - nimelt avaldas Portugal Poolas oma strateegia, millega saada 2050. aastaks süsinikuneutraalseks. Edu neile kava ellu viimisel ja loodame, et teised riigid järgivad seda eeskuju!


Ülevaate tegi Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert.

Lisa kommentaar

Email again: