Filtreeri postitusi

Eelnõu biokütuse osakaalu suurendamiseks 

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu, mis kohustab kütusemüüjaid järk-järgult suurendama bensiini ja diislikütustes taastuvast allikast toodetud kütuse osakaalu, et vähendada transpordi keskkonnamõju.

Euroopa Ülemkogu on liikmesriikidele määranud kohustuse aastaks 2020 kasutada transpordisektoris 10% ulatuses taastuvkütust. Eestis hakkab alates 2017. aastast järk-järgult biokütuse osakaalu nõue kütuses suurenema.Täna kasutatakse Eestis bensiinis kuni viie protsendi ulatuses taastuvast allikast toodetud kütuseid.

Eelnõu kohaselt läheb Eesti üle biokütuse lisandile etapi kaupa. Alates järgmise aasta maist peavad tarbimisse lubatud bensiin ja diisel sisaldama vähemalt 3,3 protsenti taastuvast allikast toodetud kütust. 2018. aastal on vastav tase 6,5, 2019. aastal 8 ning 2020. aastal 10 protsenti.

Kütuse importijatel tekib kohustus enne tanklatesse bensiini ja diisli tarnimist segada see teatud protsendi ulatuses biokütusega. Vaid 98 oktaanarvuga bensiinile biokütuse segamise nõuet ei lisata. Elektril sõitvate sõidukite panusel taastuvkütuse kasutamisse arvestatakse keskmist taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaalu riigis.

Kui Eestis kasutatakse bensiinis kuni viie protsendi ulatuses taastuvast allikast toodetud kütuseid, siis näiteks Soomes moodustavad taastuvast allikast toodetud kütused kogu transpordis juba üle 10 protsendi.

Transpordisektori eesmärgiks seatud taastuvkütuse kasutamisele aitab kaasa ka biogaasil sõitev ühistransport. Nii nagu taastuvatest allikatest toodetud vedelkütust on võimalik kasutada enamikus bensiini või diisliga sõitvates sõidukites, on biometaani võimalik kasutada maagaasil sõitvates transpordivahendites (nt Tartu uued bussid).

Taastuvkütustele üleminek on Euroopa Liidu suurem eesmärk, mille kohaselt peab kogu euroliidus aastaks 2020 olema transpordis vähemalt 10 protsendi ulatuses taastuvast allikast toodetud kütuseid.

Statistikast:
• Eesti energiamahukus on 3,3 korda kõrgem EL keskmisest.  
• Taastuvenergiaallikate kasutamine kokku on Eestis EL keskmisest kõrgem, aga paljudes valdkondades alla EL keskmise. 
• Transpordisektoris on taasuvenergiate kasutamise mahajäämus suurim.      
Joonis: Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogused (1990-2013)

Allikad: ERRMeelis Münt (Keskkonnaministeerium) – Eesti riigi strateegia kliimamuutustega võitlemiselAndre Tammik (Keskkonnauuringute keskus) – Kasvuhoonegaasidega seonduvast aruandlusest Eestis

Loe lisaks

Foorum: Põlevkivi arengukavast

"Põlevkivi arengukava tekitab Riigikogus tuliseid vaidlusi. "Foorum" küsis seekord, milline peaks olema põlevkivi kaevandamise maht, kui palju taastuvenergia osakaal peaks suurenema ja kas hakkepuidu põletamine on ikka hea mõte? Stuudios arutavad Marko Pomerants, Kalle Palling, Rein Ratas ja Raivo Põldaru ning Silvia Lotman ja Ando Leppiman." /ERR
Loe lisaks

Aleksei Lotman | Lendorava kodu katlasse

Ökoloogilise mõtteviisi aluseid mõneti tundvale inimesele on tuttav frustratsioon, mis tekib sundusest üha korrata lihtsaid tõdesid, mida otsustajad järjepidevalt kahe silma vahele jätavad. Vahel justkui jõuab midagi kohale, aga paraku mingite kummaliste kildudena. Kui süsteemset mõtlemist ignoreerida ja ökoloogilise majandamise põhimõtteist suvalisi juppe kontekstiväliselt ning moonutatult rakendada, on tulemuseks näiteks palkide rohkearvuline põletamine põlevkivikateldes. Ent pettumus, teadagi, pole edasiviiv jõud, sestap siis korrakem taas ABC üle .
Loe lisaks

Rene Tammist: elektrituruseadus seab esikohale Eesti Energia ärihuvid

Eesti taastuvenergia koja juhataja Rene Tammisti sõnul tähendab valitsuse otsus jätkata elektrituruseaduse menetlusega taastuvenergia sektori jätkusuutliku arendamise asemel riigiettevõtte Eesti Energia ärihuvide esikohale seadmist tarbijate ja puidutööstussektori arvel.

Tammisti sõnul maksavad põlevkivielektrijaamades puidu kasutamise toetamise kinni tarbijad läbi soojuse hinna kasvu. Aastatel 2010-2012 kui Narva jaamad puitu põletasid tõusis Kirde Eestis hakkepuidu ja küttepuu hind 40 protsenti ja üle Eesti 15 protsenti. „Kuna puidu masspõletust kavandatakse varasemaga võrreldes kümme korda suuremas mahus, saavad ka mõjud oleme ennenägematult suured,“ lisas Tammist

Loe lisaks