Filtreeri postitusi

Sten-Andreas Ehrlich: Kolm põhjust reformida taasuvenegia toetuseid

2007. aastal asus Eesti toetama taastuvatest allikatest pärit elektrienergia tootmist. Enne toetuste kehtestamist moodustas taastuvenergia energiatarbimisest 1,5%, kuid juba 2012. aastal toodeti 15,8% tarbitud elektrienergiast taastuvatest allikatest. Taastuvenergia toetamine pole kantud üksnes rohelisest mõtteviisist, vaid ka Euroopa Liidu seatud eesmärkidest. Aastal 2020 peab 25% Eestist tarbitavast energiast olema pärit taastuvatest allikatest. Samas tõstab taastuvenergia toetamine (mõnel hinnangul ebamõistlikult) elektri hinda. Seetõttu on tehtud pea loetlematu hulk ettepanekuid muuta taastuvenergia toetuste regulatsiooni, ent need kõik on kukkunud läbi.

Tänaseks on Eestil selg vastu seina ning midagi peab muutma. Euroopa Komisjoni riigiabi andmise juhised kohustavad skeemi reformima hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Lisaks on ohtu sattunud ka Eesti Energia. 15. märtsil jõudis valitsus taastuvenergia toetuste reformimises kokkuleppele. Seejuures üritatakse lahendada kolme allpool kirjeldatud probleemi. Loodetavasti kokkulepe peab, sest enam pole venitamiseks aega.

Loe lisaks

Mitmed suured EL liikmesriigid on Komisjoniga eriarvamusel Pariisi leppe rakendamise osas

Märtsi alguses tutvustas Euroopa Komisjon hinnangut eelmise aasta lõpus Pariisis sõlmitud uue rahvusvahelise kliimaleppe mõjudest EL-le. Komisjoni hinnangul on eelkõige oluline rakendada juba 2014. a oktoobris kokkulepitud EL kliimapoliitikat aastani 2030. Selle kohaselt tuleks ELis vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% (lähemalt selle kohta vt KÕKi 2014. a novembri uudiskirjast).

Loe lisaks

ELF - puudest elektri tegemine on paha plaan!


Meil on väga kurb. Valeväited ja pooltõed, mida levitavad mõned metsatööstuse lobistid, on jõudnud täna koguni Postimehe juhtkirja. Loodusteadusliku vale levimise tõkestamiseks ning Eesti metsade kaitseks rõhutame:

1) Vanade metsade osakaal ei ole "märkimisväärselt suur". Vastupidi - Eestis on vana metsa säilinud vaid vähesel määral, ürgmetsa peaaegu mitte (vt lähemalt http://arvamus.postimees.ee/…/silvia-lotman-vana-metsa-kait…)
2) Kui me suurendame otsustavalt raiemahte, siis muutuvad Eesti metsad kliimagaaside sidujatest hoopis õhku paiskajateks (vt lähemalthttp://www.aripaev.ee/…/arengukava-lubab-liiga-palju-metsa-…)
3) Raiemahu tõusul üle 8,5 miljoni tihumeetri aastas hakkab Eesti metsade kogutagavara vähenema (vt lähemalt http://www.aripaev.ee/…/raiemahu-kasv-ohustab-metsa-kogutag…)
4) Puidu massiline põletamine elektrijaamade põlevkivikateldes ei ole loodushoid (selle keskkonnamõju võib olla küll väiksem kui põlevkivi põletamisel, ent keskkonnamõju hinnangut ei ole tehtud)


Loe lisaks

Vabariigi valitsus otsustas anda Narva elektrijaamadele tulevikus taas võimaluse massiliselt puitu põletada

Eesti on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse viia taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 2020. aastaks 25 protsendini. Mullu oli see juba 26,3 protsenti.  Põlevkivi asemel hakkpuitu kasutades saab valitsuse hinnangul Narva elektrijaamades statistikakaubanduseks toota kuni kolm teravatt-tundi aastas. Eesmärki ületavat kogust saaks Eesti müüa teistele ELi liikmesriikidele, see tähendab, et toodetud energia jääb Eestisse ning müüakse vaid toodetud statistilised kogused.
Loe lisaks

Arhiiv