Kommenteeri

Laupäev - kliimakonverentsi lõppvaatus 15.12.2015

Laupäeval istusime Kliimabussi meeskonnaga Pariisis pargipingil ja jälgisime telefonidest Twitteri säutse. Seljataga oli pikk päev täis aktsioone.

Hommikul olime osalenud Friends of the Earth korraldatud geomängus, mille raames kirjutati osalejate mobiiltelefonide abil Pariisi kaardile sõnad Climate. Justice.Peace. Selleks jagunes 2000 inimest mööda linna laiali punktidesse, mis selle kirja moodustasid ja igaüks registreeris telefoni kaudu oma asukoha.


Keskpäeval tõmbasid 15 000 aktivisti oma kehade ja kaasa meisterdatud vahenditega Triumfikaare ja kütusefirmade peakontoreid täis city vahele punase joone. Punase joone, mida ei tohi ületada, sest meil on tarvis säilitada planeet elamiskõlblikuna. Üleüldise melu ja sambarütmide vahele pidasid demonstrandid kaks minutit leinaseisakut Pariisi terroriohvrite ja kliimakatastroofides hukkunute mälestuseks.


Pärastlõunaks kogunesid tuhanded Eiffeli torni alla, moodustasid kätest kinni hoides inimketid sümboliseerimaks soovi kaitsta Maad ning solidaarsust kliimamuutuste all kannatanutega. Eelmisel õhtul lõppema pidanud kliimakonverents aga endiselt käis. Kui hommikul oli teatatud, et leppe vastuvõtmine on lõunaks kindlasti tehtud ja pärastlõunal oodati pressikonverentsi, siis tegelikult ütlesid meie telefonid meile ka õhtul hilja veel vaid seda, et maailm on endiselt uue leppe ootel.


Kella üheksa paiku alles hakkas sotsiaalmeedia kajama nii rõõmu- kui pettumusehõikeid. Pariisis tehti ajalugu – 196 riiki said hakkama sellega, mis kuus aastat tagasi oli jäänud Kopenhaagenis tegemata. Sellele mõtlemine võtab veidi kananaha ihule: maailm sellisena nagu me teda täna tunneme – ülesehitatud fossiilkütuste põletamisele – on määratud muutuma. Muutus on alati korraga põnev ja hirmutav. Kliimalepe ei anna kuigi palju kindlust, kuidas ja kas riigid selle eesmärgiga hakkama saavad, sest kuigi leppes on kirjas, et soov on vältida keskmise temperatuuri tõusu üle 1,5 kraadi, pidurdaksid riikide seni antud lubadused keskmise temperatuuri tõusu vaid 3,7 kraadini. Kliimalepe on suur pettumus vaestele riikidele, kes kannatavad kliimamuutuste mõju all juba täna ja jäävad samal ajal ilma võimalusest oma majandust odava fossiilkütuse najal kasvatada. See on probleem, mis sunnib meid igatahes kohanema faktiga, et kliimapagulaste arv jätkab endiselt kasvu.


Aga Pariisis sündis lootus. Sündis lootus puhta õhuga linnadele, lootus mereranniku elanikele, lootus kuumalainete käes vaevlevatele kõrbestuvatele maadele. Pariis näitas ka kodanikuliikumise uut kvaliteeti: kliimaaktivistid ei veetnud aega vaid tänavatel sambat tantsides. Konverentsiga paralleelselt peetud sajad arutelud ja kohtumised näitasid, et kodanikuaktivistid suudavad olla riikidele oluliseks partneriks ühiskondliku muudatuse läbiviimiseks, mida on vaja selleks, et energiamajandus ja kõik muud sektorid saaks süsinikusaastest lahti lõigata.


Silvia

Pildid: Friends of the Earth ja 350.org



Lisa kommentaar

Email again: