Sul on küsimus taastuvenergia kohta? Küsi  ja ekspert vastab!

Siia lehele kogunevad taastuvenergiat, sellele üleminekut, selle arendamist puudutavad küsimused ja vastused. Küsimustele vastavad kogenud eksperdid, kelle kohta leiad infot lehe allotsas. Küsi ka Sina oma taastuvenergiaküsimus! 

KÜSIN EKSPERDILT


Küsimused ja vastused

  • Eesti kontekstis räägitakse, et vaja on nii päikese- kui ka tuuleenergiat. Tegelikult piisaks ju vaid päikeseenergiast!

Päikesepaneeli põhikomponendid on päikeseelemendid, polüräni või räni, metall ja klaas. Päikeseelementide (või fotogalvaaniliste elementide) ülesanne on muuta päiksevalgus kasutatavaks elektrienergiaks. Kuigi päikesepaneelid on keskkonnasõbralik energialahendus, on nende tegemiseks kasutatud materjalidel ja tootmisprotsessil arvestatav süsiniku jalajälg, kuna need hõlmavad materjalide kaevandamist, sulatamist ja jahutamist. Siinkohal on oluline märkida, et paneelide tootmisel tekkiv CO2 kogus ei ole ligilähedalegi traditsioonilistele energia tootmisjaamade omale. Kui vaadata päikesepaneelide süsiniku jalajälge, siis on leitud, et kivisüsi tekitab 18 korda suurema ning maagaas 13 korda suurema jalajälje kui päikeseenergia. Samuti tasub meeles hoida, et päikesepaneelid ei tekita energia tootmise ajal heitkoguseid. Euroopa Liidu õigusaktid nõuavad päikesepaneelide tootjatelt paneelide ringlussevõttu ja vähemalt 80% ulatuses taaskasutamist.

Sõltuvalt tootjast ja mudelist on tuulikud valdavalt valmistatud terasest, klaaskiust või plastikust, rauast või malmist, vasest ja alumiiniumist. Elektrituulik koosneb paljudest osadest, neist suuremad on torn, rootor, gondel, generaator, labad ja vundament. Tuuliku tööpõhimõte on muuta liikuva õhu energia elektrienergiaks. Konkurentsitult suurim osa tuuleturbiini eluea jooksul tekkivast süsinikureostusest tekib tuuliku osade tootmise käigus. Kui elektrituulik on püsti ja töös, siis ei tekita see saastet ega jäätmeid. Ühe tuuliku tasuvusaeg ehk aeg, mis kulub turbiinil puhta elektri tootmiseks, et teha tasa tootmise käigus tekkiv CO2 saaste on ca pool aastat. Võttes arvesse, et tuulikute eluiga on 25-30 aastat, siis on see väga hea tulemus. 85-90% tuuliku kogumassist saab võtta taaskasutusse.

  • Taastuvenergeetika on tore asi, aga ilma tuumajaamata me küll hakkama ei saa.

Kui väide on tuumaenergia möödapääsmatus vajaduses Eesti energeetika tulevikuvalikutes, siis tegelikult see päris nii ei ole. Näiteks on hiljutine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuring leidnud, et seitsmest erinevast teekaardist kahe puhul oleks tuumaenergia mõeldav, kuid mõlemad stsenaariumid jäävad koondhinnangus alla näiteks taastuvenergia tootmise ja selle salvestamise variantidel. Raport toob välja ka tõsiasja, et Eestis arutluse all olev tuumatehnoloogia ei ole ennast veel tõestanud ning võib tekitada võlts turvatunde, mis viivitab oluliste otsuste tegemist. Halvimal juhul võib juhtuda, et lõpuks ei ole Eestis ei tuumajaama ega ka taastuvenergiat.

  • Kas igaüks võib paigaldada enda maale päikesepaneeli ja tuuliku?

Jah, igaüks võib hakata taastuvenergia tootjaks. Päikesepaneelide paigaldamiseks peab nõusolu andma kohalik omavalitsus, kelle käest tuleb küsida projekteerimistingimused. Väiketuulikutega on sama lugu, nende püstitamiseks tuleb küsida projekteerimistingimusi kohalikult omavalitsuselt. Eestis on väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m. Väiketuulikud paigutatakse tarbija vahetusse lähedusse oma majapidamise või ettevõtte tarbeks, jälgides samal ajal, et asukohas on piisavalt tuult tuuleenergia tootmiseks. Need on tavaliselt kohtades, kuhu suuri tuulikuid erinevate piirangute pärast püstitada ei saa.

  • Tuule- ja päikeseenergia ei ole nii juhitavad ja stabiilsed kui on põlevkivielekter ja tuumajaam.
Kindlasti on taastuvenergia olemus teistsugune kui taastumatute kütuste kasutamisel toodetud energia. Seetõttu käibki taastuvenergiaga alati koos ka selle energia salvestamine, et saavutada suurem juhitavus ja stabiilsus. Erinevalt põlevkivi- ja tuumajaamadest ei ole tuule- ja päikesepargid aga sageli täielikult rivist väljas - nad toodavad lihtsalt vahel vähem, vahel rohkem. Võrdluseks võib tuua näiteks Eesti uusima põlevkivielektrijaama Auveres, mis on kolmandiku ajast olnud remondis. Tasub teada ka Prantsusmaa tuumajaamade näidet, kus keskmiselt seisab üks tuumajaam samuti umbes kolmandiku aastast. Seega on eksitav väita, nagu oleks ükskõik milline energiatootmisviis täiesti stabiilne ja juhitav. Hajutatud taastuvenergia puhul on aga mõne piirkonna väiksem tootlikkus üldises süsteemis vähem tuntav. Ja veel: erinevalt väikestest tuumajaamadest on tuule- ja päikesepargid juba täna reaalselt rajamisel ning erinevalt põlevkivielektrist ei süvenda need lahendused kliimakuumenemist.

  • Mul on terve suur heinamaa, mis seisab kasutult. Olen mõelnud sinna paigaldada päikesepaneelid.

Kasutusest kõrvale jäänud heinamaa võiks päikesepaneelide asukohaks hästi sobida. Enne projekteerimise algust on siiski vaja üle vaadata, kuidas kavandatav päikesepark ja selle tarbeks vajalik infrastruktuur sobituks ümbritsevasse maastikku, ega läheduses ei ole mõnd kaitstavat elupaika või muud elustikule olulist paika, mida päikesepark võiks kahjustada. Päikeseparkide rajamisel on hea tava üritada vältida keskkonnale tekitatavat kahju ning kui võimalik, siis pigem elurikkust soodustada. Seda on endisel heinamaal võimalik teha eelkõige läbi paneelide ümbruse elurikkust soodustava majandamise. Näiteks lammastega karjatamine sobib praktiliselt igasuguste paneelide puhul ning on sageli ka odavam kui tavapärane muruniitjate või trimmeritega ala niitmine. Teiste loomade, näiteks veiste, hobuste või kitsede karjatamise korral on vaja paigaldada tavalisest kõrgemal asetsevad paneelid. Kui peaks olema soov alalt hoopis heina niita, on võimalik asetada paneeliread sellise vahekaugusega, et niiduk nende vahel sõitma mahub. Sellisel juhul võivad lõuna poole kaldus olevate paneelide asemel olla paremad vertikaalsed kahepoolsed ida-lääne suunalised paneelid. Igal juhul võimaldab selline, elurikkust soodustav majandamine ühekorraga toota elektrit, saada alalt lisaväärtusena heina, loomseid tooteid või renditulu ning luua samal ajal elupaiku liikidele ja soodustada süsiniku sidumist mulda.  

  • Meil pole salvestusvõimalusi.

Eesti riigis on suured plaanid salvestusvõimsuste rajamiseks. Praegu on päevakorras eelkõige Paldiski energiasalv ehk hüdroakumulatsioonijaam ja planeeritavad akudel põhinevad salvestusvõimsused. Uued meretuulikud hakkavad tööle tuulekiirusel 3 m/s ja töötavad kuni 30 m/s. Aega, kui Läänemerel on sellest vähem või rohkem tuult, on peaaegu olematult. See teeb tuulest väga stabiilse elektriallika. Uued tuulepargid on tihti planeeritud ka hübriidparkidena, kus on korraga nii tuulegeneraatorid, päikesepaneelid ja ka kohalik akujaam. Sellisel juhul kasutatakse liitumispunkti kõige efektiivsemalt ja tagatakse pidev elektri andmine võrku.

  • Milline on taastuvenergia tootmise vahendite keskkonnasõbralikkus ehk kuidas a) neid toodetakse ja b) mis neist pärast saab? Näiteks päikesepaneelid ja tuulikud.

Päikesepaneeli põhikomponendid on päikeseelemendid, polüräni või räni, metall ja klaas. Päikeseelementide (või fotogalvaanilistest elementide) ülesanne on muuta päiksevalgus kasutatavaks elektrienergiaks. Kuigi päikesepaneelid on keskkonnasõbralik energialahendus, on nende tegemiseks kasutatud materjalidel ja tootmisprotsessil arvestatav süsiniku jalajälg, kuna need hõlmavad materjalide kaevandamist, sulatamist ja jahutamist. Siinkohal on oluline märkida, et paneelide tootmisel tekkiv CO2 kogus ei ole ligilähedalegi traditsioonilistele energia tootmisjaamade omale. Kui vaadata päikesepaneelide süsiniku jalajälge, siis on leitud, et kivisüsi tekitab 18 korda suurema ning maagaas 13 korda suurema jalajälje kui päikeseenergia. Samuti tasub meeles hoida, et päikesepaneelid ei tekita energia tootmise ajal heitkoguseid. Euroopa Liidu õigusaktid nõuavad päikesepaneelide tootjatelt paneelide ringlussevõttu ja vähemalt 80% ulatuses taaskasutamist. 

Sõltuvalt tootjast ja mudelist on tuulikud valdavalt valmistatud terasest, klaaskiust või plastikust, rauast või malmist, vasest ja alumiiniumist. Elektrituulik koosneb paljudest osadest, neist suuremad on torn, rootor, gondel, generaator, labad ja vundament. Tuuliku tööpõhimõte on muuta liikuva õhu energia elektrienergiaks. Konkurentsitult suurim osa tuuleturbiini eluea jooksul tekkivast süsinikureostusest tekib tuuliku osade tootmise käigus. Kui elektrituulik on püsti ja töös, siis ei tekita see saastet ega jäätmeid. Ühe tuuliku tasuvusaeg ehk aeg, mis kulub turbiinil puhta elektri tootmiseks, et teha tasa tootmise käigus tekkiv CO2 saaste on ca pool aastat. Võttes arvesse, et tuulikute eluiga on 25-30 aastat, siis on see väga hea tulemus. 85-90% tuuliku kogumassist saab võtta taaskasutusse.

  • Kas igaüks võib paigaldada enda maale päikesepaneeli ja tuuliku?

Jah, igaüks võib hakata taastuvenergia tootjaks. Päikesepaneelide paigaldamiseks peab nõusolu andma kohalik omavalitsus, kelle käest tuleb küsida projekteerimistingimused. Väiketuulikutega on sama lugu, nende püsitatamiseks tuleb küsida projekteerimistingimusi kohalikult omavalitsuselt. Eestis on väiketuulik kogukõrgusega kuni 30 m. Väiketuulikud paigutatakse tarbija vahetusse lähedusse oma majapidamise või ettevõtte tarbeks, jälgides samal ajal, et asukohas on piisavalt tuult tuuleenergia tootmiseks. Need on tavaliselt kohtades, kuhu suuri tuulikuid erinevate piirangute pärast püstitada ei saa.

Suurte tuulikute püstitamine on komplekssem arendus. Tuuleparke kavandatakse üldplaneeringuga määratud aladele ja detailplaneeringu alusel või eriplaneeringu või teemaplaneeringuga. Arvesse tuleb võtta paljusid erinevaid piiranguid ning see protsess kestab mitmeid aastaid.

  • Tuuleenergia tootmine ei ole keskkonnasõbralik.

Tuuleenergia, nagu ka kõigel muul, mida inimene siin planeedil teeb, on enda ökoloogiline jalajälg. Siiski on see Eestis kindlalt kõige keskkonnasõbralikum viis elektrit/energiat toota. Teadusuuringuid sellel teemal võib leida siit.

  • Kui kaugel peaksid rannikust asuma meretuulepargid, et need oma heliga inimesi ei segaks?

Eestis on meretuulepargid planeeritud vähemalt 11 kilomeetri kaugusele kaldast. Seisev meretuulik on nagu iga teine ehitis ja ei tekita iseenesest heli. Võimalik heli tekib, kui tuulik töötab, kuid sellisel juhul on mere enda müha kaldal kordades suurem.

  • Ka juhul kui päikesepaneelide võimsus praegusega võrreldes kahekordistada ja tuuleenergia kolmekordistada, jäävad ikkagi pikad, nädalatepikkused augud, mida ei kata ühegi salvestustehnoloogiaga.

Täna planeeritakse juba hübriidlahendusi, kus on päike-tuul-akulahendused koos. Lisaks on meretuuleparkide efektiivsus kordades suurem ja neil aladel, kuhu Eesti meretuulepargid on planeeritud ei ole kunagi mõõdetud tervet päeva, veel vähem nädalat tuuletut aega.

Mereparkide rajamine on väga kallis ettevõtmine. Ükski ettevõte ei rajaks parki teadmisega, et see ei anna pidevalt toodangut.

  • Kui palju minu maa väärtus langeb või kasvab, kui sel on paneelid või tuulikud?

Tuulikute alla jääva maa hind kasvab tänases olukorras isegi mitmekümnekordselt. Kui tuulikud rajatakse kellegi maale, siis tehakse omanikuga pikaajalised rendilepingud ja seal määratud rendi hind ületab mitmekümnekordselt mistahes sama maa kasutusest tuleneva tulu. Kui on soov see maa müüa arendajale, siis saab ka tavapärasest märkimisväärselt kõrgemat hinda.  

Kui vaadata küsimust laiemalt, siis lisavad tuulikud kogu piirkonnale majanduslikku aktiivsust, mille üks osa on ka kinnisvara hindade kasv. Tuulepark vajab tööks teenindavat personali, teid, laopinda jne. Samas toob piirkonda taastuvenergia ja võrguvõimsusi, mille rajamine muidu ei ole mõttekas. Rohkem ärivõimalusi loob rohkem töökohti, rohkem töökohti loob rohkem sotsiaalset kindlustatust, mis omakorda loob uusi raamatukogusid, postipunkte, koole, lasteaedu jne.






KÜSIN EKSPERDILT


Eksperdid

Hanna Peeters. Foto: Sunly


Hanna Peeters on inseneri- ja keskkonnakaitseteadmised saanud TalTechi keskkonnajuhtimise magistriõppes. Praegu arendab ta Sunlys tuuleenergia projekte ning eelhindab nendega seotud mõjusid.







Krista Takkis. Foto: erakogu



Krista Takkis on taastamisökoloogia teadur Tartu Ülikooli Maastike elurikkuse töörühmas. Ta on uurinud elurikkust nii põllumajandusmaastikes, loopealsetel kui ka päikeseparkides.







Terje Talv on Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht. Ta juhis viis aastas Tallinna Tehnikaülikooli kommunikatsiooni, kus veendus, et Eestil on suurepärane võimalus eemalduda fossiilsetest energialahendustest ja kasutada vaid taastuvaid allikaid. Terjel on kommunikatsioonijuhtimise magistrikraad Tartu Ülikoolist.




Madis Vasser. Foto: erakogu
Madis Vasser on alates 2018. aastast töötanud energeetika- ja kliimaküsimustega keskkonnaühenduses Eesti Roheline Liikumine. Praegu on ta samas juhatuse liige. Ta esindab Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnaministeeriumi veetavas 
riiklikus tuumaenergia töörühmas, mis tegeleb võimaliku tuumajaama ning kasutatud tuumkütuse
lõppladestuspaiga asukoha otsingutega. Hiljuti läbis Madis Ameerika Ühendriikide tuumaohutuse ning asukohavaliku koolitusprogrammi Foundational Infrastructure for Responsible Use of Small Modular Reactor Technology (FIRST).


Meelis Härmas on Tartu Ülikooli teadur. Ta on kirjutanud mitmeid artikleid superkondensaatorite ja Na-ioon akude teemal. Õppejõuna õpetab tudengitele näiteks vesinikutehnoloogia ja taastuvenergeetika aluseid.


Tõnu Lehtla. Foto: ETIS



Tõnu Lehtla on TTÜ emeriitprofessor, teadus- ja õppetöö alal on tegelenud energiakasutuse valdkonnas tööstusseadmete automatiseerimisega, robotitehnikaga, energia muundamise ja jõuelektroonikaga.