AF2021. Miks kliimaneutraalsus nii palju haiget teeb? Andra Jelle

Laupäeval, 14. augustil kell 18 toimub Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel Arvamusfestivali Maa alal arutelu “Kliimaneutraalsus - miks see nii palju haiget teeb?

Uurisime Tartu tudengilt, Fridays For Future kliimaliikumises kaasa löövalt Andra Jellelt, mis kõige enam haiget teeb, kui ta mõtleb, kuidas me kliimaneutraalsuse poole liigume:


Mind väga häirib poliitika tugev majanduskasvule orienteeritus ja olulisemate otsuste vastuvõtmisel eelkõige äriliste huvide prioritiseerimine. On mõistusevastane, et poliitikud ei teadvusta, et piiramatu majanduskasv ei ole võimalik, et SKT ei pea ega saagi igavesti kasvada. See viib meid katastroofini. Tarbimispidu ei saa lõputult kesta ja elatustase lõputult tõusta, see kõik tuleb tuleviku arvelt ja meie võlg on juba suur. Kuidas saab samaaegselt rääkida SKT kasvust ja emissioonide vähendamisest - majanduskasv eeldab ju tootmise ja tarbimise suurenemist. Poliitika ja majanduse eri suunis jooksmine pole enam tõsiseltvõetav tegevus. Jutte on palju, et hoolime kliimast ja tegeleme rohepöördega, Euroopa Liit tegeleb regulaarselt direktiivide koostamisega, aga see on juba ammu selline ninnu-nännu värk, poliitiline mäng. Enamik poliitikuid ja valitsus tervikuna ei ole kliimat ja planeedi tulevikku oma südameasjaks võtnud.

Teiseks teevad mulle muret noorte ärevushäired. See on mindki puudutanud, depressioon on mulle tuttav. Aga vaadates endast nooremaid, on ärevushäired nagu uus normaalsus - suur osa noori on tuleviku suhtes lootuse kaotanud. Eestis on noorte vaimsest heaolust palju juttu, aga liiga vähe teadvustatakse ökoärevust.

Kliimamuutuste pidurdamisest ei saa enam rääkida, selleks on juba liiga hilja. On vaja valmistuda tulevikuks. Kedagi süüdistada ei saa ning see ei peakski eesmärk olema, vanemal põlvkonnal puuduvad sageli teadmised. Kui minu kooliajal käsitlesime me kliimamuutusi kui fakti, ja tänapäeval koolis õpitaksegi seda kui fakti, siis meie vanemate jaoks on see uus ja ka ebaloomulik kontseptsioon. No et “mis see inimene teha saab, me nii väike loom, loodus on meist võimsam”. Eriti eestlased tunnevad, et me oleme liiga väike riik, et midagi muuta. Ja üldse on veidi irooniline, et eestlased nimetavad end loodusrahvaks, aga ei tee märkama, et maailma mõistes oleme väga suure ökoloogilise jalajäljega. Olles siiski tükike Euroopast ja Euroopa Liidust on meil palju võimalusi ja võimu olukorda muuta, kasvõi eeskuju näidates - Skype'i leiutades ei öelnud keegi, et “ah, mis nüüd meie!”. Võiksime olla palju enesekindlamad ka kliimakriisi leevendamises.

Arutelu keskendub kliimaneutraalsusele ülemineku õigluse aspektile ning annab hääle neile, keda muutused erineval moel puudutavad. Mida tähendab kliimaneutraalsus meist igaühe jaoks, milliseid loobumisi eeldab ja mida võime sellest võita? Kuidas paremini mõista neid, kes tulihingeliselt muutuse vastu seisavad ja neid, kes justkui toimiva lammutamist nõuavad? Siirdeprotsessist puudutatud räägivad oma loo, muutuste juhid aitavad neid mõtestada ja arutelus osalejad erinevaid lahendusi hinnata.

Arutelul osalevad suurte siirete ekspert Margit Keller Tartu Ülikoolist, riigihaldusminister Jaak Aab, aktivist Madis Vasser Eesti Rohelisest Liikumisest ning oma lugu jagavad muutuste keerises olevad inimesed. Arutelu juhib Helen Tammemäe.

Loe lisaks:

  • AF2021. Miks kliimaneutraalsus nii palju haiget teeb? Meelis Eldermann
  • Kliimaneutraalsuse arutelu kava
  • Arvamusfestival 2021 kava
  • Maa ala Facebooki leht jooksva infoga

  • Arvamusfestivali arutelu korraldamist toetas Euroopa Liidu LIFE Programmi Unify projekt “Unify: Bringing the EU together on climate action”. Vt lisa unify.caneurope.org