Käimas on olulised läbirääkimised ehk triloogid Euroopa Liidu nõukogu, Euroopa Parlamendi ning Euroopa Komisjoni vahel Euroopa kliimaseaduse täpse sisu kokku leppimiseks. Täna kohtuvad EL keskkonnaministrid. Uurisime CANi kliimapoliitika eksperdilt Adam Leuckis'elt millised on peamised puudujäägid ELi kliimapoliitikas, mille kavandatav kliimaseadus lahendaks?
Euroopa kliimaseaduse algne põhieesmärk oli kinnistada 2019. aastal EL liidrite poolt kokku lepitud 2050 kliimaneutraalsuse eesmärk EL seadusandluses. Veel ei ole see õnnestunud, ent kui see õnnestuks, aitaks see luua muu hulgas poliitilist visiooni. Sellest tulenevalt lisatakse ka 2030. aasta kliimaeesmärk kliimaseadusse. Läbirääkimised selle eesmärgi ulatuse üle on parasjagu käimas.
Lisaks sisaldaks Euroopa kliimaseadus vahendeid, mis aitaksid juhtida Euroopa Liitu kliimaneutraalsuse suunas. Ka pandaks seadusega paika heitmete vähendamise trajektoor aastani 2050, mis annab selguse nii ettevõtjatele kui ka poliitikutele. Riikide edenemist eesmärkide suunas hindab Euroopa Komisjon, toetudes energialiidu- ja kliimameetme juhtimise regulatsioonile (ja vajadusel seda muutes). Samuti oodatakse, et Euroopa Komisjon kaasaks avalikkust senisest põhjalikumalt eelmainitud muutuste ellu viimisel.
Küsimus on ka selles, et kui tugev ja jõuline see juhtimisraamistik olema saab. Üks võimalik lisandus Euroopa Komisjoni algupärasesse ettepanekusse, mille Parlament tegi ning mille üle praegu läbi räägitakse, on iseseisva teadlaste ekspertnõukogu lisamine, kes võiks anda nõu EL tasandil IPCC raportite ning hinnangute pinnalt. See lisaks usaldusväärsust ja läbipaistvust kindlustamisel, et ELi kliimapoliitika ja selle eesmärgid on teaduspõhised.
Kokkuvõttes on kliimaseadus nö järgmine tasand Euroopa Liidu kliimapoliitika juhtimises. See seab ELile õigusliku raamistiku kogu kliimaneutraalsuse saavutamise teekonnaks. Seaduse sisukus, see kuivõrd ta tegelikult kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa aitab, oleneb Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Komisjoni ambitsioonidest käimasolevate läbirääkimiste viimastel kuudel.
Lisaks sisaldaks Euroopa kliimaseadus vahendeid, mis aitaksid juhtida Euroopa Liitu kliimaneutraalsuse suunas. Ka pandaks seadusega paika heitmete vähendamise trajektoor aastani 2050, mis annab selguse nii ettevõtjatele kui ka poliitikutele. Riikide edenemist eesmärkide suunas hindab Euroopa Komisjon, toetudes energialiidu- ja kliimameetme juhtimise regulatsioonile (ja vajadusel seda muutes). Samuti oodatakse, et Euroopa Komisjon kaasaks avalikkust senisest põhjalikumalt eelmainitud muutuste ellu viimisel.
Küsimus on ka selles, et kui tugev ja jõuline see juhtimisraamistik olema saab. Üks võimalik lisandus Euroopa Komisjoni algupärasesse ettepanekusse, mille Parlament tegi ning mille üle praegu läbi räägitakse, on iseseisva teadlaste ekspertnõukogu lisamine, kes võiks anda nõu EL tasandil IPCC raportite ning hinnangute pinnalt. See lisaks usaldusväärsust ja läbipaistvust kindlustamisel, et ELi kliimapoliitika ja selle eesmärgid on teaduspõhised.
Kokkuvõttes on kliimaseadus nö järgmine tasand Euroopa Liidu kliimapoliitika juhtimises. See seab ELile õigusliku raamistiku kogu kliimaneutraalsuse saavutamise teekonnaks. Seaduse sisukus, see kuivõrd ta tegelikult kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa aitab, oleneb Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Komisjoni ambitsioonidest käimasolevate läbirääkimiste viimastel kuudel.