15.04 arutelu Riigikogus: Kas Eesti saab kliimaneutraalseks 2035?

Neljapäeval, 15. aprillil kell 10 algab Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” arutelu.

Arutelu alustab ettekandega rahvaalgatuse üks algatajaist Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja huvikaitse ekspert Madis Vasser, kes keskendub oma kõnes sellele, et Eesti peab ja saab olla kliimapoliitikas senisest nõudlikum, ambitsioonikam. Ta puudutab kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkust, vajalikkust ning väärtuslikkust aastaks 2035. Lisaks esinevad arutelul ettekannetega Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning Cambridge'i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni teadus- ja tehnoloogianõukogu aseesimees Annela Anger-Kraavi.

KUTSUME ARUTELU JÄLGIMA!

 Riigikogu veebiülekande kaudu Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/infoallikad/multimeedia/otseulekanded/ või Rahvusringhäälingu kanalilt: https://www.kava.ee/saade/1338820256


Rahvaalgatusest

Rahvaalgatus “Kliimaneutraalne Eesti 2035” sai Eestimaa Looduse Fondi, Eesti Rohelise Liikumise ning Keskkonnaõiguse Keskuse eestvedamisel hoo sisse 2019. aasta Arvamusfestivalil. Kokku kogus algatus vaid 1,5 kuu jooksul 12 ühenduse ning koos digi- ja paberallkirjadega 2848 üksikisiku toetuse. 30.09.2019 andsid eestvedajad algatuse pöördumise üle toonasele peaministrile Jüri Ratasele. Samal päeval jõudis algatus ka Riigikogusse, kus see oktoobri alguses keskkonnakomisjonile menetlemiseks edastati. Komisjon arutas pöördumist koos huvirühmadega, sh algatajatega, oma istungil 2019. aasta novembris ning 2020. aasta veebruaris tegi keskkonnakomisjon Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada kollektiivse pöördumise “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungi päevakorda.

Rahvaalgatuse algatajad ning seda toetanud ühendused ja üksikisikud soovivad Eesti riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks: Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse hiljemalt 2035. aastaks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Paraku ei ole mitmed Eesti kliimapoliitikat suunavad juba kehtivad dokumendid ajakohased - nad on väheambitsioonikad ega arvesta kliimakriisi tõsidust. Nii on viimati 2021. aasta jaanuaris ja märtsis keskkonnaühendused avalikult toonitanud vajadust avada ning kaasajastada kaks peamist Eesti kliima- ja energeetikapoliitika raamdokumenti – Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP) ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK). Tänaseks on mõlema dokumendi uuendamine Vabariigi Valitsuse tegevuskavas. Nende uuendamise sisukus, sh erinevate huvirühmade kaasamine, on Eesti ees seisev järgmine väljakutse. Loe rahvaalgatuse kohta Rahvaalgatus.ee veebilehel.

Mis on kliimaneutraalsus?

Kliimaneutraalsus tähendab, et riik ei paiska oma tegevusega atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui seob. Niiet kokku tuleb kasvuhoonegaaside summaks null. Selleks on meil aga lootust ainult siis, kui kõik Euroopa Liidu riigid, sealhulgas Eesti, näitavad rahvusvahelist eeskuju ning võtavad eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikult kiiresti.

Lihtsustava paralleelina kliimaneutraalsusele võib tuua näiteks sauna kütmise - kui kütame sauna, siis paneme ahju puid alla. Kui aga leiliruumis on temperatuur juba piisav ja enam kõrgemat temperatuuri ei soovi, tuleb kütmine lõpetada, vajadusel lausa söed ahjust välja võtta. Nõnda ka maakeraga - kui me ei soovi globaalse temperatuuri edasist soojenemist, tuleb "kütmine" kasvuhoonegaasidega lõpetada.

Samuti võib siin leida sarnasusi tervislikule toitumisele - kui soovime tervislikult toituda, peame jälgima, et sööksime sama palju, kui parasjagu ära kulutame. Vastasel juhul võib tekkida ülekaal ja terviseprobleemid. Samuti peaks silmas pidama, et sööksime võimalikult palju värsket, vitamiini- ja toitaineterikast toitu. See tähendab kliima kontekstis, et kasutaksime taastuvenergiat, liiguksime kliimanutikalt, sööksime keskkonnasõbralikku toitu, oleksime energiaefektiivsed jne, et meil oleks lihtsam võimalike “terviseprobleemidega” toime tulla.


Samal teemal: