Olulised sündmused ja meediakajastused: detsember 2022

Lähenevad sündmused ja olulised algatused

Keskkonnaõiguse Keskusel on valminud kliimaõigust tutvustav materjal noortele

Materjal on mõeldud huvilistele alates 7.  klassist tudengiteni välja, ent sobib ka õpetajatele tunnis käsitlemiseks. Kogumik on jaotatud kolme ossa: kliimamuutus ja inimõigused, kliimakaebused ning mida saan mina teha kliima heaks. Vaata ka materjale täiendavate  koolituste salvestusi.  Materjali valmimist toetas 1Planet4All projekt. Sisu eest vastutab Keskkonnaõiguse Keskus.

Vaata järele Ida-Virumaal toimunud õiglase ülemineku teemalist konverentsi

12. detsembril toimus Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel konverents “Kohaliku kogukonna roll õiglases üleminekus: teeme hooned korda ja toodame energia ise?”, kus viidi kokku kohalike omavalitsuste ja kogukonna esindajad ning ettevõtjad Ida-Virumaal, et arutleda, kuidas maakonnas hüppeliselt edendada hoonete energiatõhustamist ning ühistulist energiatootmist. Konverentsi on võimalik järele vaadata nii eesti kui vene keeles.

ELF otsib kandidaate 2022. aasta noore looduskaitsja auhinnale

Kandideerima on oodatud looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui kellegi teise kandidatuuri. Tähtaeg: 15. jaanuar. Auhinnaks on 1000.- suurune stipendium ja rinnamärk.

Digikoristusnädal 2023

Võtame ette enda seadmed ning korrastame enda digielu, kustutades ebavajaliku infomüra: e-postkasti ummistavad listikirjad, sorteerimata udused puhkusefotod ning kasutute teenuste kontod, mis tarbivad kõik energiat läbi seadmete ja programmide, kus neid hoiustatakse. Aastate tulemuseks on planeeti mõjutav suur reaalne CO2 jalajälg.

Uudised ja arvamuslood meedias

"Osoon": tuumaenergiast läheb 2/3 merevee soojendamiseks, ERR, 21. detsember

Tuumajaamade teemal on Eesti avalikkuses levinud palju erinevaid sõnumeid ning külaskäiguga Botnia lahe rannikul töötavasse Forsmarki tuumajaama ja tuumajäätmete ladustuspaika soovis "Osoon" tutvuda selle vastuolulise energiatootmise erinevate tahkude ja keskkonnaküsimustega.

Ametnik: EL-i uude kliimaleppesse tuli ka olulisi leevendusi, ERR, 19. detsember

Uus kliimakokkulepe laiendab küll heitkogustega kauplemist uutele sektoritele ning kiirendab rohelisele energiale üleminekut, kuid Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kliimaeksperdi Piret Väinsalu hinnangul ei taga saavutatud ETS-i kokkulepe siiski Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkide elluviimist.

Aveliina Helm: „Looduslike olude taastamine kannab endas nii kliima- kui elurikkuse hoidmise eesmärki.” Õhtuleht, 16. detsember

Pariisi kliimaleppe ja Euroopa Komisjoni Eesmärk 55 (Fit for 55) valguses on Eesti juba sisuliselt võtnud enda kanda ülesande süsinikku n-ö rohkem siduda ja vähem emiteerida. Analüüside kohaselt õnnestub meil kliimamuutust leevendada vaid siis, kui lisaks heite vähendamisele suurendame ka maksimaalselt looduse süsinikusidumise võimet.

Rohepöördest peab saama maine- ja moeküsimus, Postimees, 15. detsember

Põlevkiviajastu lõpp tähendab Ida-Virumaale lisaks uute töökohtade loomisele ka vajadust teha pingutusi looduse hoidmise ja taastamise, lagunevate hoonete renoveerimise ning puhta energia tootmise nimel, kirjutavad Eesti Rohelise Liikumise huvikaitseeksperdid Maris Pedaja ja Silver Sillak.

Kallis põlevkivi võib hakata pärssima odavat tuult, Eesti Päevaleht, 11. detsember

Universaalteenus ja kõrged energiahinnad tähendavad põlevkivi uut võidukäiku, mis paneb eksperdid muretsema rohepöörde tuleviku pärast.

Maailma rannikualad kaovad ühes inimeste kodudega. Ohus on ka Tallinna küljealune piirkond, Eesti Päevaleht, 6. detsember

Rannikugeoloog Hannes Tõnissoni sõnul ohustavad muutuva kliima tõttu Eestit kõige tugevamini üleujutused – enim Pärnut ja Haapsalu ning Tallinna külje all paiknevat Tiskret.

KIK: kohalikud omavalitsused ootavad riigilt pikaajalist keskkonnaplaani, Eesti Päevaleht, 2. detsember

Riik peaks kohalikele omavalitsustele andma selged suunised, kuidas kliimaeesmärkide nimel toimida.