Lähenevad sündmused ning olulised algatused
28. veebruar avalikustab IPCC kliimaraporti kliimamuutuse mõjudest
Esmaspäeval, 28. veebruaril, avalikustas pressikonverentsil ÜRO valitsustevaheline kliimapaneel IPCC raporti, millest saab kõige põhjalikuma ning ajakohasema ülevaate kliimamõjudest ning meie võimest nendega kohaneda. Raporti sisu on suunatud eeskätt poliitikategijaile. Otseülekannet raporti avalikustamisest saab jälgida ÜRO YouTube’i kanalilt. Rohkem infot raportist ÜRO IPCC veebilehelt.
CLIKIS võrgustik ja Eesti Roheline Liikumine (ERL) kutsuvad 8. aprillil kell 10:00-17:00 toimuvale üle-euroopalisele veebikonverentsile “Kliimasõbralik koolitoit”. Koolitoit ning -köögid on üks suur ja oluline valdkond, kus avalikul sektoril on väga konkreetsete ja lihtsate sammudega võimalik sekkuda oma haldusala kliimamõjusse ning seda vähendada, pakkudes samas tervislikku, maitsvat ja lapsesõbralikku toitu.
Konverentsile on oodatud koolijuhid, köökide ja toitlustuse eest vastutavad inimesed, omavalitsuste tervishoiu- ja hariduse valdkonna ametnikud ja teised, kes on huvitatud kliimasõbralikust koolitoidust. Konverentsil saab sõna ka ERLi tegev- ja projektijuht Marilin Eessalu, kes annab ülevaate Eesti kooliköökide kliimamõju analüüsitulemustest ning räägib lähemalt valdkonna võimalustest keskkonnamõju vähendamiseks. Konverents toimub inglise keeles, vajalik eelregistreerimine.
Kliimasaadik Siimon Härm: tänu kliimakogule olen julgem kliimaneutraalsuse pooldaja
2021 sügisel ja talvel toimunud Ida-Viru noorte kliimakogu oli Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu. Nüüd, kus kliimakogus osalenud noorte ettepanekud on jõudnud nii riigihalduse minister Jaak Aabi kui ka Ida-Viru Omavalitsuste Liidu lauale ja liikunud sealt edasigi, on noorte ootusärevus suur. Kliimakogus osalenud noortelt uuriti kas ja kuidas kliimakogu neid muutnud on ning millised on tulevikuplaanid. Loe lisaks kliimakogus osalenud Dzamilja Agajeva kogemusest ja tulevikumõtetest.
Valminud on toidu keskkonnamõju tutvustavad plakatid
Toidusüsteem ja selle keskkonnamõju on ääretult lai, mitmetahuline ja keeruline teema, mistõttu tegi Eesti Roheline Liikumine selle arusaadavamaks ja võttis kokku neljal plakatil. Plakatid on mõeldud koolidele, lasteaedadele või ka muudele keskkonnasõbralikust toidust huvitatud asutustele. Lugege lähemalt infokilde ressursikasutuse, toiduraiskamise, pakendite, mahetoidu jm kohta, mis kokku moodustavad meie söögilaua kliimamõju. Eesti Roheline Liikumine jagab välja trükitud plakateid kõigile soovijatele, kuid eelkõige koolidele ja lasteaedadele. Plakatitele saab järele tulla Tartusse ERLi kontorisse (Tiigi 8-24), kokkuleppel on võimalik plakatid kätte saada ka mujal.
Uudised ja arvamuslood meedias
Just selle lihtsa lükkega saaks leevendada nii gaasi- kui kliimakriisi, Postimees, 24. veebruar
IEA värskeimas Global Methane Trackeri raportis
leiti, et tegelikud energiasektori heitkogused olid umbes 70 protsenti
kõrgemad kui valitsuste ametlikud näitajad. Agentuur rõhutab vajadust
suurema läbipaistvuse ja tugevamate poliitiliste meetmete järele, et
selle võimsa kasvuhoonegaasi heitkoguseid vähendada. Nimelt võib
metaaniheidet vastutavaks pidada umbes 30 protsendi üleilmse
tööstusrevolutsiooni järgse temperatuuritõusu eest.
ELFi
metsaekspert: tekkinud on ulmeline olukord, kus keskkonda peab kaitsma
keskkonnaministeeriumi eest, Eesti Päevaleht, 20 veebruar
Seda, et
tuleval kümnendil ei ole enam tänases mahus metsast raiuda võimalik, on
lõpuks tunnistanud ka Keskkonnaministeeriumi tippametnikud. On selge, et
kurss metsanduses peab muutuma ja see tähendab muutusi meie raiemahus
ning metsatööstuses.
ELFi ekspert: ELi plaan õõnestab rohelepet välispoliitiliselt ja nõrgestab energiajulgeolekut, 16. veebruar
Euroopa
Liit soovib end esitleda kui kliimateemade eestkõnelejat maailmaareenil,
kuid ühenduse viimase aja tegelikud sammud ei peegelda seda retoorikat
ja jätavad liidust pigem enesepetja mulje nii välispoliitiliselt kui ka
majanduslikult, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kliimapoliitika
ekspert Johanna Maarja Tiik.
Keskkonnasihtide seadmisel tuleb arvestada ka nendega, kes peavad need pärast ellu viima, Maaleht, 14. veebruar
Läks lahti arengukava KEVAD koostamine, see liidab paljude valdkondade keskkonnaalased eesmärgid tervikuks. Keskkonnaministeerium
lubab teha korralikud mõjuhinnangud ja kaasata kõik olulised
huvigrupid, seega on paras aeg mõtlema hakata ka neil, kes soovivad sõna
sekka öelda.
Eesti võiks elurikkust toetada metsaomanikele makstes, Eesti Päevaleht, 10. veebruar
ERLi huvikaitse eksperdid aitasid kaasa aruande
valmimisele, kus analüüsitakse kümmet lõplikku riiklikku taastekava
Euroopa Liidus. Iga EL riigi analüüsi puhul hinnati kohaliku taastekava
investeeringuid ja reforme kliimameetmete vaatenurgast. Hoolimata
elurikkuse kehvast seisukorrast Euroopas on elurikkust ja looduskaitset
liikmesriikide taastekavades väga vähe toetatud.
Madis Vasser: Elektri tegelik hind, Müürileht, 7. veebruar
Eesti
Rohelise Liikumise juhatuse liige Madis Vasser räägib täpsemalt
“elektrišokist”, selle põhjustest ja tuleviku väljavaadetest.
Keskkonnaamet peatab raied Natura alal asuvates metsaelupaikades, 4. veebruar
Keskkonnaamet peatab kuni 28 kuuks raied looduskaitsealade Natura 2000 metsaelupaigatüüpides.
Riina Sikkut: räägime kliimapöörde võimalustest, mitte võimatusest, ERR, 3. veebruar
Inimtekkelised
kliimamuutused on suurim teadaolev oht Eesti riigile ja rahvale. Ent on
ka hea uudis: targalt tehtud kliimapööre loob uusi majandusvõimalusi
ning suurendab kõigi heaolu, kirjutab SDE esimeheks kandideeriv Riina
Sikkut.
Brüssel otsustas: gaas ja tuumaenergia on rohelised, Eesti Päevaleht, 2. veebruar
Hoolimata
keskkonnaühenduste tugevast kriitikast, lisatakse tuumaenergia ja
maagaas Euroopa Liidu taksonoomiasse, mis tähendab, et teatud
tingimustel on investeeringud nendesse kütustesse jätkusuutlikud.
Ingrid Nielsen: mis annab tulevikus elektri? Lahendused on siin, Eesti Päevaleht, 31. jaanuar
Viimased
kuud kuumas elektrihindade supis on taastuvenergiale ülemineku vajadus
Eestis üha enamale aina selgemaks saanud. Sama selge ei ole aga see,
millistele konkreetsetele energialahendustele siis üle ikkagi minna.