Möödunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatused
Seminar 17.03: Kuidas arvestada kliimamõjudega? Kogemused, võimalused ja soovitused KOVidele ja vabaühendustele
ERL ja KÕK kutsuvad 17.03 kell 13:30 Eesti Arhitektuurikeskusesse seminarile kliimamõjude hindamisest. Lisaks ettekannetele, tutvustatakse üritusel suunist, mis koondab seniseid praktikaid ja selgitab, mida tuleks kliimamõjuna keskkonnamõju hindamise menetluses käsitleda ja kuidas kliimakaalutlusi otsustamisel arvesse võtta. Ürituse ajakava leiad ERLi kodulehelt. Osalemiseks tuleb end kirja panna hiljemalt 13. märtsiks.
Eesti kliimaseaduse perspektiivikuse analüüs
KÕKil valmis analüüs Eesti kliimaseaduse perspektiivikusest. Analüüsis uuritakse, kas ja millisel kujul oleks Eesti kliimapoliitika reguleerimisel kasu kliimaseadusest. Töös jõutakse järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks eraldiseisvat kliimaseadust.Arengukoostöö Ümarlaua tellimusel ja Eesti Rohelise Liikumise eestvedamisel pandi koostöös Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja vabaühenduste kliimavõrgustikuga kokku 10 küsimust, mis saadeti Riigikokku kandideerivatele erakondadele. Küsimused puudutavad olulisemaid päevakajalisi teemasid energia- ja kliimapoliitikas. Tutvuda saab eraldi nii erakondade vastustega kui ka ekspertide hinnangutega. Lisaks saab vaadata küsimuste kaupa, milline erakond erinevatel teemadel kõige keskkonnasõbralikuma vastuse on andnud. Inspireerivat avastamist!
Vaata järele erakondade kliimadebatti
Enamik Eesti erakondi on oma valimisprogrammides välja käinud vajaduse kliimaseaduse järele ning Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus kliimaseadus veel puudub. Debatil uurivad korraldajad erakondadelt, millist kliimaseadust Eestil vaja on.
Uudised ja arvamuslood meedias
Kuula saadet: Ilmaparandaja: EKRE, Eesti 200 ja Rohelised, 25. veebruar
Tuline debatt erakondade vaatetest kliimapoliitikale ja kliimaseadusele.
Kaseistandikud kasvavad kiiresti, seovad süsinikku ja pakuvad elupaiku, Maaleht, 23. veebruar
Millised
mõjud on puude istutamisel elurikkusele ja süsinikuvarudele?
Teadusuuringuid kiirekasvulistes metsaistandikes teostab Eesti
Maaülikool.
Puust ja punaseks: green grabbing, Müürileht, 22. veebruar
Müürileht
avaldas artikli, kus ERLi huvikaitseeksperdid arutlevad, mida toob
endaga kaasa “rohepoliitika", mis toetab naiivset püüdu 20. sajandi
kasvumudelis edasi elada.
Millised erakonnad toetavad lühemat töönädalat, ummikumaksu, kodanikupalka või tuumajaama? Eesti Päevaleht, 18. veebruar
„Rohepöörane“ taskuhäälingu erisaates analüüsisid saatejuhid kõikide erakondade valimisprogramme läbi roheliste prillide.
Erakonnad: roheleppe detailid tuleb täpsemalt paika panna, ERR, 16. veebruar
Vikerraadio
valimisdebatis nõustusid erakonnad, et kliimateemat tuleb mitme nurga
alt arutada, kuid ei soostunud avaldama, mis muutusi ja piiranguid nad
täpselt soovivad.
Vii oma rohelahendus arenguriikidesse. Nii annad panuse rahvusvahelisse kliimakoostöösse! Ärileht, 7. veebruar
KIK
kutsub rohetehnoloogiaga tegelevaid asutusi esitama taotlusi, et aidata
kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele arenguabi
saajaks määratud arenguriikides.
Metsakonverents: Vanad metsad aitavad Eestil kliimamuutusega rinda pista, Rohegeenius, 3. veebruar
Vaata järgi Eestimaa Looduse Fondi korraldatud metsakonverentsi.
Eesti vajab süsinikueelarvet, et ohjata keskkonnakriiside tagajärgi, Eesti Päevaleht, 31. jaanuar
Süsinikueelarve on justkui pangakonto, milles raha tähistab CO2 heide. Kui raha enam kontol ei ole, ei saa midagi ka osta.