Olulisemad sündmused ja meediakajastused: detsember I

Kuigi võiks arvata, et aasta viimane kuu ning jõulueelne aeg on rahulik, siis just detsembris on toimunud ja toimumas kliimavaldkonnas olulisi sündmusi ja protsesse. Üle Euroopa on valmimas riiklikud energia- ja kliimakavad, äsja toimus ÜRO kliimakonverents (COP25).
Euroopa Ülemkogu ei jõudnud kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmises 2050. aastaks üksmeelsele kokkuleppele ning kliimaneutraalsuse arutelud lükkusid järgmisesse aastasse.

2. detsembril astus ametisse uus Euroopa Komisjon, kellel on ambitsioonikamad kliimaplaanid. Ootame neilt suuri tegusid!

4. detsembril toimus aga keskkonnaühenduste eestvedamisel ning mitmete huvipoolte osalusel Ida-Virumaal õiglase ülemineku ümarlaud, kus arutati piirkonna võimalusi õiglaseks üleminekuks (just transition) taastuvenergiale ning mitmekesisemale majandusele. Sündmusel jäi muu hulgas kõlama vajadus selge visiooni ja konkreetsete tegevuste järele, milles olid huvitatud kaasa lööma kõik osapooled.

Kliimaneutraalset jõuluaega!

Lähenevad sündmused ja olulised algatused

Metsaseminar: Väärtused, 19. detsembril Tallinnas
Kliimakriisi lahenduseks on selgelt ka metsandussektor, kuid palju segadust on tekkinud selle ümber, kas väärtuslikum on elujõuline vana puu, või hoopis väiksed noored puud. Oleneb, mida väärtustada.

Uudised ja arvamuslood meedias

Pelletite põletamine kõrvetab näpud. Postimees, 14. Detsember (tasuline)
Euroopa Akadeemiate Teadusnõukogu (EASAC) värske ülevaade annab kliimamuutuste vastu võitlemisel ühe lahendusena sageli välja toodud puidupõhisele bioenergiale hävitava hinnangu ning ütleb otsesõnu, et pelletite põletamisel võib tekkida energiaühiku kohta rohkem kasvuhoonegaase kui isegi kivisöe puhul. Muu hulgas võib see tähendada hävitavat lööki Eesti kliimapüüdlustele.

Kuku raadio Ilmaparandaja, 14. detsember
Selle nädala üks suuremaid keskkonnatemasid on olnud Euroopa roheline lepe. Mida see nüüd tähendab Eestile ja mis tegelikult kokku lepiti, räägib KUKU raadio keskkonnasaates Ilmaparandaja Eesti Rohelise Liikumise huvikaitse ekspert Madis Vasser.

20MIDAGI | Madis Vasser: kliimakriis nõuab süvakohanemist või tsivilisatsiooni krahhi. Postimees, 14. detsember
Meil on mugav jääda kinni usku, et küll tehnoloogia kõik probleemid lahendab, meie ei pea oma igapäevaelus mingeid muutusi tegema. Või kui teemegi, on need väikesed ja nunnud sammud – ei võta kõrt kokteiliklaasi ja poodi minnes haarame kaasa moeka riidekoti. Julgemad loobuvad lihast või tõmbavad pidurit massiivsele prügitekitamisele.

ÜRO kliimakõnelused on lagunemas. ERR, 14. detsember
ÜRO kliimakonverents Madridis on jõudnud öö läbi kestnud kõneluste järel laupäevaks läbikukkumise äärele, sest riikide seisukohad selles, kuidas võidelda kliima soojenemisega ja kes maksab tagajärgede eest, on vastakamad kui kunagi varem.

Madis Vasser: õiglane üleminek – kuhu ja kellele? Postimees, 13. detsember
Kohaliku kogukonna eluga läbi põimunud Ida-Virumaa põlevkivitööstus peab taganema samm-sammult, et üleminek avaks inimestele uusi võimalusi ega jätaks kedagi virelema, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige ja energeetikaekspert Madis Vasser.

ERR-i usutlus Ratasega Brüsselis: tegelikult kliimakokkulepet ei sündinud. ERR, 13. detsember
Peaminister Jüri Ratas ütles pärast Euroopa ülemkogu Brüsselis intervjuus ERR-i korrespondendile Epp Ehandile, et vaatamata teistsugustele teadetele ning edasiliikumisele Euroopa Liidu liidrid süsinikuneutraalsuse eesmärgiks seadmises 2050. aastaks üksmeelele ei jõudnud.

ERR Brüsselis: Poola veenmine kliimaneutraalsuses jätkub suvel. ERR, 13. detsember
Euroopa Ülemkogu ei jõudnud kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmises 2050. aastaks üksmeelsele kokkuleppele, sest Poola ootab suuremat kindlust rahastamises. Kliimaneutraalsuse arutelud jätkuvad järgmisel aastal eelarvekõnelustega samal ajal.

Euroopa Ülemkogu jõudis kokkuleppele üleminekus süsinikuneutraalsele majandusele aastaks 2050. Postimees, 13. detsember
Euroopa Liidu liidrid saavutasid ööl vastu reedet ilma Poola nõusolekuta kokkuleppe üleminekus süsinikuneutraalsele majandusele aastaks 2050.

Brüsselis üritatakse EL-i kliimaeesmärki kinnitada: Tšehhi, Poola ja Ungari nõuavad raha ja tuumaenergiat. Delfi, 12. detsember
Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eesti nüüd valmis 2050. aastaks kliimaneutraalseks saamise sooviga nõustuma.

ÜRO juht: kliimakriisi mittelahendamine tähendab majanduskatastroofi. Postimees Heureka, 12. detsember
ÜRO peasekretär António Guterres manitses riike ja firmasid lahendama kliimamuutuse probleemi, sest selle tegemata jätmine tähendaks majanduskatastroofi.

Euroopa kliimavõrgustik: Eesti kliimapoliitika ei pea kliimalepete eesmärkidega sammu. Rohegeenius, 12. detsember
Aruande hinnangul on Eesti energiatõhususe eesmärk liiga madal, samuti tuuakse murekohana välja põlevkivilt taastuvenergiale ümberlülitumiseks selge plaani puudumine.

Keit Pentus-Rosimannus: euroliidust saabki kliimamuutuste vastane esivõitleja. Tänane Eesti sörgib paraku sabas. Eesti Päevaleht, 12. detsember (tasuline)
Uus Euroopa Komisjoni president Von der Leyen on terava kontrastina Eesti praegusele valitsusele tegutsenud jõuliselt, hoogsalt ja ambitsioonikalt. Värskelt presenteeritud Roheline kokkulepe on lähemate aastate üks mastaapsemaid ja olulisemaid Euroopa Liidu algatusi, kirjutab Keit-Pentus Rosimannus.

Ursula von der Leyen: roheline kokkulepe kui uus majanduskasvu strateegia. Postimees, 12. detsember
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa vastus meie inimeste üleskutsele. See on Euroopa kokkulepe Euroopa hüvanguks ja panus kogu planeedi paremasse tulevikku, kirjutab Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kliima- ja energiakomisjon arutas kasvuhoonegaaside vähendamist energiasektoris. Vabariigi Valitsus, 11. Detsember
Valitsuse kliima- ja energiakomisjon sai ülevaate kasvuhoonegaaside vähendamise võimalustest energia tootmisel ja tarbimisel, et Eesti saaks täita kliimaeesmärke. Energeetikasektor annab Eesti kasvuhoonegaaside heitest suurima osa.

Euroopa roheline lepe keerab ka Eesti kliimapoliitikale tuure juurde. Eesti Päevaleht, 11.detsember (tasuline)
Euroopa Komisjoni president tutvustab europarlamendile kliimamuutust tugevamini ohjeldavaid meetmeid.

Euroopa Investeerimispank ei vaata kliimasoojenemist niisama pealt – pank lõpetab saastavate projektide rahastamise. Ärileht, 11. detsember (tasuline)
Kivisöe ja põlevkivi kasutamine põhjustab ohtralt CO2 heidet, sellistele projektidele ei taheta edaspidi laenu anda.

Getlyn Denks: koerast oleme üle, aga kas saame ka sabast? Postimees, 28. november
Pealkirjas esitatud küsimus sobib hästi iseloomustama Madridis kohe algavaid maailma tänavusi tähtsamaid kliimaarutelusid. Kui pikk siis ikkagi on see koera saba, millest paarsada riiki peaksid Hispaania pealinnas üheskoos üle saama, küsib Getlyn Denks.

Euroopa parlament kuulutas täna välja kliima hädaolukorra. Lõunaeestlane, 28. november
Euroopa parlament kuulutas tänasel istungil Strasbourgis välja kliima hädaolukorra. Euroopa on esimene piirkond maailmas, kus selline hädaolukord välja kuulutatakse.

Keskkonnaaktivist Ed Gillespie kliimakriitikast: kujutlen inimesi arutlemas, kas Martin Luther King pole ehk pisut radikaalne. Eesti Päevaleht, 27. november (tasuline)
Pärast orjanduse kaotamist maksti orjapidajatele tohutuid hüvitisi. Sama ei tohiks teha fossiilkütuste ettevõtetega, arvab Gillespie.

Hiina: arenenud riikidel puudub poliitiline tahe kliimasihte täita. Postimees, 27. november
Peking süüdistas kolmapäeval arenenud riike, sealhulgas USAd ebapiisavates sammudes maakera soojenemise pidurdamiseks.

Aas: kliima eest seistakse mitmel rindel. Pealinn, 27. november
"Londonis oli näha, et kliima eest seismine toimub mitmel rindel ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni üheks prioriteediks on merenduse keskkonnamõju minimeerimine. Säästvate laevandusmeetodite kasutamine on möödapääsmatu, et vähendada kasvuhoonegaase," rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Võlg Ida-Virumaa ees. Põhjarannik, 27. november
Ida-Virumaa inimesed ei seisa kangekaelselt põlevkivienergeetika lõpetamise vastu, kuid nad tahavad teada, mis tuleb selle asemele, et elu piirkonnas ei hääbuks, kirjutab Erik Gamzejev.

Raport: energiamajandust ja kliimaeesmärke on keeruline ühitada. Eesti Päevaleht, 26. november  (tasuline)
Rahvusvahelise energiaagentuuri raport näitab, et energiaga seotud probleemid on kliimamuutuse seisukohast endiselt üliolulised.

ÜRO kliimarekordite tuules: CO2-heitmete haripunktist pole veel märkigi. Postimees, 26. november
Maailm laseb mööda võimaluse vältida kliimakatastroofi, kui riigid fossiilkütuste põletamisest tingitud kasvuhoonegaaside heidet kohe praegu järsult ei vähenda, teatas ÜRO oma iga-aastases kasvuhoonegaaside aruandes.

ÄRILEHT KOPENHAAGENIS | Kas meretuulepargid on kuldvõtmeke, et Euroopas kliimaneutraalsus saavutada? Ärileht, 26. november
Kopenhaagenis otsitakse järgmise kolme päeva jooksul maailma suurimal meretuuleenergia konverentsil vastuseid küsimusele, kuidas jõuda Euroopa 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgini just meretuuleparkide abil, milles nähakse võtmerolli.

ÜRO: kasvuhoonegaaside tase atmosfääris jõudis uue rekordini. Postimees, 25. november
Kliimamuutuse peapõhjustaja ehk kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kasvas 2018. aastal uue rekordini, teatas ÜRO esmaspäeval ning kutsus inimkonna tuleviku nimel kiiretele sammudele.

Juhtkiri: kliimamuutuv toidulaud. Postimees, 23. november
Inimkond on alati kohanenud kõiksuguste keskkonnamuutustega ja peab kohanema ka edaspidi. Ilmselt ei tule enam kellelegi üllatusena, et nüüdisaja olulisim muutus, mille tagajärjel tuleb otsida uusi elamise viise, on keskkonnakriis.

Kalju Kroon: lihtne matemaatika näitab - õlitehas on üks keskkonnavaenulikumaid põlevkiviprojekte üldse. Eesti Päevaleht, 23, november (tasuline)
„Uue põlvkonna õlitehastes … saab põlevkivist kätte kaks korda enam energiat kui seni“. Nii on kirjutatud Eesti Energia poolt väljaantud raamatus „Kukersiit ja konnatahvel“ artiklis „Kaks korda enam energiat“, kirjutab Kalju Kroon.





Dokumentide avamise taotluses on analüüsitud KPP ja ENMAKi vajakajäämisi valitud olulisemates strateegiavaldkondades, tööstustes ja sektorites. Näiteks leiavad ühendused, et põlevkivienergeetika valdkonnas on tarvis kriitiliselt üle vaadata kõik põlevkivi puudutavad meetmed ja eesmärgid. Teiste hulgas ei toeta praegused kavad Eesti valitsuse eesmärki väljuda põlevkivienergeetikast hiljemalt 2040. aastaks. Energiatõhususe valdkonnas tuleb mõlemas dokumendis täpsemalt sõnastada selle roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ning taastuvenergias seada täpsemad ja pikaajalisemad valdkonna arengut toetavad sihid.

“Põlevkivienergeetika valdkonnas tuleks üle vaadata värsketele andmetele ja stsenaariumitele tuginedes meetmed ja eesmärgid, mis on seotud ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku, energiajulgeoleku, majandusmõju ning tervise- ja loodusmõjuga,” nentis Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik. “Täiendamist vajab ka riiklik taastuvenergia arengu trajektoor aastani 2050, kuivõrd taastuvenergia areng Eestis on otseselt seotud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega. Praegu on mõlemas dokumendis olevad taastuvenergia sihid ühtaegu ebapiisavad kui ka liiga üldsõnalised võetud kliimakohustuste saavutamiseks ega paku taastuvenergia arendajatele vajalikku kindlust, täpsustamata ka konkreetseid tegevussuundi kaugemale kui aastani 2030 üleminekuks fossiilkütustelt taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile,” lisas Tiik.

Lisaks eeltoodud valdkondadele on ühendused analüüsinud KPP ja ENMAKi muutmisvajadust, taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade, biomassi, muldade süsinikuvaru ning turbaalade säilimise, samuti ökosüsteemide säilitamise ja taastamise vaatest. Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et praegu kehtivates ajale jalgu jäänud dokumentides välja toodud spetsiifilisemad eesmärgid ja meetmed on ebapiisavad, et saavutada Pariisi kliimaleppes võetud siht, aga ka siseriiklikud ja EL tasandi kliimaeesmärgid, sh kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050.

Taotlusele on alla kirjutanud järgmiste ühenduste esindajad: Arengukoostöö Ümarlaud, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu), Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ, Keskkonnaõiguse Keskus, Koosloodus SA, Läänerannik MTÜ, Mondo MTÜ, Niilusoo MTÜ, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Pärnumaa MTÜ, Sorex MTÜ, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Tänu Loodusele MTÜ, Ökotark MTÜ (Bioneer.ee).
 
Vaata lisaks: Keskkonnaühenduste taotlus Vabariigi Valitsusele KPP ja ENMAKi avamiseks.


Lisainfo:
Johanna Maarja Tiik
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
johanna@elfond.ee
51935297

Teate edastas:
Katre Liiv
Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert
katre.liiv@elfond.ee
507 6519