Uudised ja arvamuslood meedias
Maailma suurimad keskkonnasaastajad viibutavad tarbijatele näppu. Eesti Päevaleht, 24. november
Tarbijate pidev korralekutsumine tekitab paljudes ebaproduktiivset süütunnet ja frustratsiooni. Järgmine aasta võib rohepöördele hoogu anda. Ärileht, 24. november
Kas inimestel õnnestub piirata maakera kliima soojenemist nii nagu Pariisis 2015. aasta detsembris kokku lepiti, sõltub paljuski sellest, kui jõulisi samme selleks astutakse, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Biden nimetas kliimakriisi olulisuse rõhutamiseks oma eriesindajaks selles vallas endise välisministri John Kerry. Delfi, 24. november
USA presidendiks valitud Joe Biden nimetas eile oma eriesindajaks kliima alal endise välisministri John Kerry, mis rõhutab tema pühendumist ülemaailmse kliimamuutuse valdkonnale ja on sümboolne hukkamõist president Trumpi aadressil, kes selle teemaga ei tegelenud. Biden sihib ambitsioonikat kliimaplaani. Postimees Maailm, 23. november
Kliimaeksperdid on üsna üksmeelselt tervitanud Joe Bideni võitu Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel. Erinevalt kliimaskeptikust president Donald Trumpist plaanib Biden seada kliimateemad esiplaanile, viia Ühendriigid aastaks 2050 süsinikuneutraalseks ja eraldada roheenergiale kaks triljonit dollarit. Pariisi kliimaleppe püsimine on kriisis. Postimees Maailm, 23. november
Kliimamuutused on ülemaailmne probleem, mida ei ole siiani suutnud lahendada ükski poliitiline üksus. Küll aga näitasid algatusvõimet üles 195 riiki, kes 2015. aastal tulid kokku Pariisis ja otsustasid sõlmida kliimalepe. Prantsuse kohus nõuab valitsuselt oma kliimapoliitika õigustamist. Postimees Maailm, 19. november
Prantsuse kõrgem halduskohus andis valitsusele kolm kuud näitamaks, et see võtab meetmeid kliimamuutuse pidurdamiseks. Loodust saastavatele projektidele laenamine võib kallimaks minna. Ärileht, 18. november
Euroopa ja USA investorid, kelle hallata on üheksa triljoni dollari väärtuses vara, saatsid 36-le suure CO2 emissiooniga ettevõttele kirja, kus nad kirjutavad ette, kuidas tuleb raporteerida Pariisi 2015. aasta kliimakokkuleppe elluviimise mõjust tulevastele majandustulemustele. Johanna Maarja Tiik: Ida-Virumaal on tarvis konkreetseid ideid. Põhjarannik, 17. november
Ida-Virumaa tuleviku planeerimise osas on positsioonid sisse võtnud eri osapooled. Nagu mesilased sumisevad nad rahandusministeeriumi koordineeritava õiglase ülemineku morsikannu ümber. Paralleelselt koostatakse Ida-Virumaa omavalitsuste liidu initsiatiivil ka nelja temaatilist plaani ideedega, mis panustavad omakorda õiglase ülemineku kavasse. Kuidas aga tagada, et väärt mõtted vaid plaanidesse ja arengukavadesse pidama ei jääks, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik. Eesti vajab kliimaministrit. Järva Teataja, 17. november
Eesti peab juba järgmise üheksa aastaga saavutama esimese vahefiniši Euroopa Liidu (EL) ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamisel, kuid muutuste tegemist pidurdab koordineeritud poliitilise juhtimise puudumine. Selleks et vältida Eesti inimeste ja ettevõtete 2030. aasta eel kiirustades löögi alla seadmist, läheb tarvis valitsuse süsteemsemat tööd ja kliimaministri ametikoha loomist, kirjutab Lauri Läänemets. Osoon. Virumaa veed puhtaks. ERR, 16. november
Virumaa loodus on inimese poolt tugevalt mõjutatud. Kunagine suurtööstus on jätnud oma jälje, eriti tundlik on vee-elustik. Jõgede reostus ja kalade rändeteede tõkestamine on viinud lõhepopulatsiooni hävimise piirile. Lisaks looduslikele veekogudele on kaevandamise tagajärjel tekkinud ka tehisveekogud, mille elustik alles kujuneb. Mahuka LIFE CleanEST projektiga on vaatluse alla võetud 38 veekogumit Virumaa jõgedel, mis on halvas või väga halvas seisundis. Et erinevad elustikurühmad saaksid end siin hästi tunda, selle nimel töötavad teadlased, eksperdid ja kohalikud elanikud. Keskkonnast hoolivad superrikkad lõid salaklubi. Delfi Ärileht, 16. november
Mõne aasta eest otsustasid Prantsusmaal Mulliezi suguvõsa sajad liikmed, et nad peavad võtma kliimamuutust tõsiselt. Enam kui 38 miljardit väärt üleilmse jaekaubandusimpeeriumi Auchan omanikud otsustasid, et nende investeerimisportfell peab nende vaadet kajastama. Mihkel Kangur: vaata, keda sa valid. Edasi, 15. november
Tihti, kui räägitakse keskkonnahoiust, rõhutatakse kliendi teadlikuma käitumise vajadust. Tarbija harimiseks teevad ettevõtjad kampaaniaid ja ka poliitikutele tulevad keskkonnateemad meelde vaid kampaaniate käigus. Tegelikult on tavakodanikul võimalus oma käitumist muuta ja valikuid teha ainult selle ruumi ulatuses, mille piiritlevad tema jaoks poliitikud ja ettevõtjad. Vaid inimeste käitumise muutusele rõhumine ja selle eelduseks seadmine oma tegevuse muutmiseks on ettevõtjate ja poliitikute poolne manipulatsioon. Selle abil tekitatakse valijas või kliendis – sellisena inimest nähaksegi – süütunnet. | 