Ootame teid Arvamusfestivali Hea kliima alale Paide vallimäele 9.-10. augustil!

Kliimamuutus on kahtlemata üks põletavamaid teemasid kogu maailmas - nõnda ka Eestis. Hea kliima alal vaatame üheskoos otsa nii kliimakriisile kui ka võimalikele lahendustele. Alal toimub 8 erinäolist sündmust - mitu arutelu, performance, kliimaviktoriin ning temaatiliste plakatite väljapanek. Ala  number on  11!

Arutelusid korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Roheline Liikumine, Soome Instituut ning Akkadian. Ala kureeris Kerli Laur.




PÄEVAKAVA:



Reede, 9. august

12:00-13:30 "Performance: Trash Heroes – an artistic initiative for a better city /Prügikangelased - kunstiline algatus parema linna hüvanguks"

Tantsijad Soomest toovad kokku keskkonnateadlikkuse ning lõbutsemise. Nad toovad paremaks tulevikuks vajalikud väärtused esile tantsu, muusika, rohelise energia, taaskasutuse ning keskkonnasõbralike sõidukite ehk põnevate rataste abil. Neid kohtab nii Hea kliima alal kui ka mujal festivali alal.

Osalejad: Antti Lahti (artistic director of Time of Dance Festival in Jyväskylä), Panu Varstala (Apinatarha dance collective)

Uuri lähemalt siit!

Arutelu korraldab Soome Instituut

14:00-15:30 " Puit ja metsandus kliimaprobleeme lahendamas "

Kliimaprobleemide lahendamise eelduseks on eri vaadete ja teadmiste kokku toomine. Ka metsamajandamisel ja puidutöötlemisel saab olla kliimale positiivne mõju. Tehes puidust maja või mööblit saame süsiniku pikaks ajaks talletada. Pannes maha võetud puu asemel kasvama uue puu, hakkab toimuma uus süsiniku sidumise ring. Eriti aktiivselt seovad süsinikku noored, alles intensiivselt kasvavad puud. Kasutades puidust toodet naftast või betoonist toote asemel, saame lisaks veel ka asendusefekti ehk ligi kolmekordse mõju.

Osalejad: Annela Anger-Kraavi (Cambridge'i kliimateadlane), Jaan Kers (Taltech), Marek Metslaid (Maaülikool) ning Reet Aus (Eesti Kunstiakadeemia, PhD). Modereerib Anna Karolin.

Arutelu korraldab sõnumiagentuur Akkadian, kes esindab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liitu.


16:00-17:30 "Kas kliimakriisist saab end välja põletada - bioenergeetika roll ja ohud"

Üleminek taastuvatele energiaallikatele on Euroopas tõsiasi ning vaidlus käib vaid selle kiiruse piisavuse üle. Ka Eesti toodab juba praegu arvestatava osa energiast taastuvatest allikatest ja täidab omale lähemaks ajaks võetud kohustusi nõnda hästi, et on suuteline ka teistele riikidele statistilisi kvoote müüma. Mida ehk laiemalt ei teadvustata, on see, et enamik Eestis toodetud taastuvenergiast tuleb puidu põletamisest. Sellel on aga hulk negatiivseid mõjusid, mille avaldumist saab osaliselt vältida. Kuna lähikümnendil on ees hulk otsuseid, mis meie tuleviku energeetikat puudutavad ning teemal on ka väga vahetu puutumus pakiliste metsa küsimustega, siis selle küsimuse lähem uurimine on hädavajalik.

Osalejad: Virve Sõber (Tartu Ülikooli teadur), Liis Kuresoo (Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert), Kristel Järve (Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja), Kadri-Aia Viik (MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees). Modereerib Sigrid Solnik.

Arutelu korraldab Eestimaa Looduse Fond.

18:00-19:30 "Kuidas süsinik liigub ja kuidas ta kinni püüda?"

Sõnad "kliimamuutused" ja "süsinik" käivad koos nagu sukk ja saabas. Samas on vähe räägitud sellest, kus süsinik lisaks fossiilkütustele end veel peidab. Arutelus otsime teadlaste abiga selgust, kuidas süsinik planeedil liigub ning millised on võimalused selle kinni püüdmiseks. Räägime nii looduslikest protsessidest kui ka tehnoloogilistest (tuleviku)võimalustest.

Osalejad:  Aveliina Helm (Tartu Ülikooli teadur), Kazbulat Shogenov (TalTechi teadur), Martin Liira (Tartu Ülikooli teadur), Lauri Tammiste (SEI Tallinn). Modereerib Jaan Praks.

Arutelu korraldab Eestimaa Looduse Fond.


Laupäev, 10. august

12:00-13:45 "Elu vajab elamist, aga kliima päästmist - millised võimalused on kodanikul kliimapoliitika mõjutamiseks?"

Uurime, kuidas erinevad kliimapoliitika maastikul tegutsejad (ametnik, vabaühendus, protestija, poliitik, ettevõtja) kliimapoliitikaga tegelevad, milline on nende roll. Selgitame välja, millist rolli ja milliseid sekkumisvõimalusi igaüks neist enda perspektiivist kodanikel kliimapoliitika kujundamises näeb ning sorteerime välja iga käsitluse tugevused ja nõrkused. Viimastele leiame esinejate ja osalejate ühisarutelus lahendusi.

Osalejad: Madis Vasser (Eesti Rohelise Liikumise huvikaitseekspert), Janika Laht (Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik), Veikko Maripuu (investeerimisgrupi Head Capital asutaja ja juht), Henri Holtsmeier (Fridays For Future Tartu eestvedaja), Indrek Tarand (poliitik, 2.generatsiooni MEP). Modereerib Kaisa Jõgeva.

Arutelu korraldab Keskkonnaõiguse Keskus.


14:00-15:30 "11 aastat, et muuta kogu elukorraldust - mina ka?"

“Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta”, seisis Eesti presidendi eelmise aasta jõulukaardil. Avaldus oli inspireeritud samal sügisel avaldatud Valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) raportist, mille kohaselt on inimkonnal vajalik teha suuremahulisi elukorralduse muudatusi järgmise 12 aasta jooksul, et pidurdada katastroofilist kliimasoojenemist. Laval astuvad üles neli näitlejat, kes kehastavad erinevaid inimtüüpe, mõtestades saabuvaid muutusi läbi enda isikliku vaatenurga. Lavastusel on ka küsimuste ja vastuste voor.

Osalejad: Improteater Ruutu10 õpilased - Improsõbrad

Arutelu korraldab Eesti Roheline Liikumine

16:00-17:30 "Kliimaviktoriin - muutused on võõras mure?"

Värskeima Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustest selgus, et kliima soojenemist peab kõige olulisemaks keskkonnaga seotud teemaks vaid 1% elanikkonnast. See on aga tugevas vastuolus maailma majandusfoorumil läbi viidud küsitluse järeldustega, kus kõige tõenäolisemate ja mõjukamate riskidena toodi selgelt välja ekstreemsed ilmastikuolud, loodusõnnetused ja kliimapoliitikate läbikukkumine. Kas eestlastel on õigus, arvates et meie asukoht maailmakaardil on erakordselt soodne? Või on senine võrdlemisi stabiilne kliima ning napp meediakajastus tekitanud meis petliku turvatunde? Võib-olla oleme siiski loodusrahvas, kuid mõõdame oma muret lihtsalt valede küsimustega? Arutelu eesmärk on arutada nii kliimamuutuse loodusteaduslikke kui ka psühholoogilisi aspekte ja jõuda ühiselt arusaamale, kuidas suhestub Eesti inimene kliimamuutusega tänasel päeval.

Osalejad: PUBLIK ning Grete Arro (Tallinna Ülikool), Lauri Klein (Eestimaa Looduse Fond), Andres Tarand (Eesti Rooma Klubi).  Modereerib Madis Vasser.

Arutelu korraldavad Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus.


Kahe päeva jooksul on alal võimalik tutvuda väljapanekuga

"Ennast kiitmast me ei väsi - kuidas Eesti maast süsinikukvoote leidis".

Üks graafik ütleb rohkem kui tuhat sõna arvamusartiklis. Hea kliima ala posternäitus annab ülevaate Eesti keeruka kliimapoliitika kujunemisest, hetkeseisust ja tulevikutrendidest. Miks on tähtis aasta 1990? Milline Eesti tööstusharu on jätkuvalt kõige reostavam ning kuhu on kadunud alternatiivid? Tule ja vaata järele!

Väljapanekut korraldab Eesti Roheline Liikumine.



Kliima- ja energeetikaarutelusid teistel aladel

9. 08, kl 19: 15 Meie tuleviku alal "Kliimadialoog presidendiga: tulevik on tänaste täiskasvanute kätes"

Kliima muutub. Kõige valusamalt saavad tulevikus selle tagajärgi tundma tänased lapsed ja noored. Teadlaste hinnangul on veel võimalik ekstreemsemaid tagajärgi vältida, kui riigid oma seniseid ambitsioone oluliselt tõstaksid. Millised on Eesti noorte ootused presidendile, poliitikutele, emadele ja isadele – täiskasvanutele? Kust otsida lahendusi ja lootust?

Osalejad: president Kersti Kaljulaid, Kristin Siil, Henri Holtsmeier, Kertu Birgit Anton, Leele Jürjen, Marta Johanna Tammiste.

Korraldajad: Eestimaa Looduse Fond ja ERR


Lisaks leiab kliima- ning energeetikateemalisi arutelusid Energiapöördealalt.
Näiteks toimub alal 9. augustil kl 14 arutelu "Eesti sammud põlevkivist väljumiseni - millest alustada?" .

Vaata ka www.arvamusfestival.ee!


Rohkem infot:
Mariliis Haljasorg
Hea kliima ala koordinaator
Tel. 56231633
mariliis@elfond.ee


Hea kliima ala korraldamist toetab Euroopa Kliimainitsiatiiv (EUKI) projekti Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal” raames. EUKI on  Saksamaa Keskkonna-, Looduskaitse- ja Tuumaohutuse Ministeeriumi (BMU) projektide rahastamise vahend. Selle rakendamist toetab Detsche Gesellschaft für Internationale Zusammenarbeit (GIZ) GmbH. EUKI üldine eesmärk on toetada koostööd Euroopa Liidus, et vähendada kasvuhoonegaaside kogust.