Maailmapanga statistika kohaselt on Eesti Euroopas kurvastaval teisel kohal, tootes 14 tonni CO2-te inimese kohta aastas. Võrdluseks, et näiteks inglastel on see number poole väiksem (7,1), ka rootslasi (5,5) ja soomlasi (10,2) edestame kõvasti. Isegi venelastest (10,6) ja muidugi lätlastest (3,8) saime mööda. Selle peamine põhjus on väga süsinikumahuka põlevkivi kasutamine energeetikasektoris.

Olgugi et eestlaste panus kliimamuutusesse on põlevkivitööstuse tõttu üks suuremaid Euroopa Liidus, on meie teadlikkus kliimamuutustest kui teravnevast globaalprobleemist üks madalamaid. Kliimamuutust peab maailmaprobleemiks vaid veerand Eesti elanikest, kõige tõsisema maailmaprobleemina näeb kliimamuutust iga kümnes Eesti elanik.

"Eestis võime heitmete vähendamiseks igasuguseid erinevaid meetmeid rakendada muudes sektorites, aga heitmete reaalseks vähendamiseks tuleb põlevkivi otsepõletamine lõpetada. Samuti pole ekspordile üles ehitatud põlevkivi õlitööstuse arendamine kliimamuutuste probleemile lahenduseks, sest toimub kasvuhoonegaaside heitmete eksport teistesse riikidesse, kuna heitmeid mõõdetakse riikides, kus õli põletatakse," Raul Potisepp , Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht.

Eesti majandus ja energeetika sõltub põlevkivienergeetikast, sellest loobumiseks vajame pikaajalist kava põlevkiviajast sammhaaval väljumiseks:

• Põlevkivisõltuvusest sujuva vabanemise loomulikuks teeks on energiasääst ja taastuvenergeetika arendamine;

• Märksõnad: tootmise hajutamine, ressurssi ja tarbimisega arvestamine ning keskkonnamõjude jälgimine;

• Lisaks saab pikaajalise kava juures tegeleda ka tööhõive ja sotsiaalprobleemidega, mille lahendamist praegu üritatakse edasi lükata;

• Rahvusvahelisest lepingutest tulenevalt on eesmärgiks temperatuuri tõusu hoidmine alla 2 °C ja selle saavutamiseks tuleb Eestil tööd teha;

• Praeguse kava kohaselt tuleb heite sihttasemed aastaks 2030 võrreldes 2005. aasta tasemega vähendada -13% (transpordi, põllumajanduse, jäätmete, väiksemahulise energiatootmise ja hoonehalduse valdkonnas).
  

• Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid (CO2), mis moodustab 90% heitkogusest, metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) osakaal on 5% ja F-gaasidel 1% (F-gaas on fluoritud kasvuhoonegaas, mida kasutatakse näiteks jahutus-, soojendusseadmetes);
• Eesti kasvuhoonegaaside heide moodustab 0,5 % Euroopa Liidu riikide koguemissioonist;
  
• Kasvuhoonegaaside summaarsed heitkogused jaotuvad järgnevalt:
  78% energeetika;
  11% transport;
  11% põllumajandus, tööstus ja jäätmekäitlus kokku;
• Energiasektori kasvuhoonegaaside heide on alates aastas 1995 vahemikus 15...18 mln tonni aastas;
  
• Transpordi kasvuhoonegaaside heide on keskmiselt 2-2,4 miljonit tonni aastas.