Loomad kliimamuutuste põhjustajana
Intensiivne kariloomakasvatus on suur kasvuhoonegaaside tekitaja: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni uuringute alusel moodustab loomakasvatus lausa 18% kasvuhoonegaasidest, täpsemalt 65% dilämmastikdioksiidi, 37% metaani ja 9% süsihappegaasi emisioonist.
Globaalses maastaabis on peamiseks loomakasvatusega seonduvaks metaani allikaks mäletsejalised (veised, lambad). Metaan tekib mäletsejalistel eeskätt eesmaos (vatsas) kiurikka söödaratsiooni mikrobiaalse seede kõrvalproduktina. Monogastrilistel e. lihtmaolistel loomadel (siga, hobune) eesmagu puudub, neil tekib seedimisel kümneid kordi vähem metaani. Ainuüksi seedeprotsesside käigus lenduva metaani kogus on 86 miljonit tonni aastas.
2012. aastal moodustas metaan 4,85% Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.
Arvestuslikult lendub ladustatud sõnnikust maailmas aastas keskmiselt 1,1 miljonit tonni ning karjatamise käigus pinnasele sattunud ning laotatud sõnnikust 5,8 miljonit tonni dilämmastikoksiidi.
http://siteresources.worldbank.org/INTARD/Resources/FinalMindingtheStock.pdf
Allan Kaasik, Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid (EMÜ)
Intensiivne kariloomakasvatus on suur kasvuhoonegaaside tekitaja: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni uuringute alusel moodustab loomakasvatus lausa 18% kasvuhoonegaasidest, täpsemalt 65% dilämmastikdioksiidi, 37% metaani ja 9% süsihappegaasi emisioonist.
Globaalses maastaabis on peamiseks loomakasvatusega seonduvaks metaani allikaks mäletsejalised (veised, lambad). Metaan tekib mäletsejalistel eeskätt eesmaos (vatsas) kiurikka söödaratsiooni mikrobiaalse seede kõrvalproduktina. Monogastrilistel e. lihtmaolistel loomadel (siga, hobune) eesmagu puudub, neil tekib seedimisel kümneid kordi vähem metaani. Ainuüksi seedeprotsesside käigus lenduva metaani kogus on 86 miljonit tonni aastas.
2012. aastal moodustas metaan 4,85% Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest.
Arvestuslikult lendub ladustatud sõnnikust maailmas aastas keskmiselt 1,1 miljonit tonni ning karjatamise käigus pinnasele sattunud ning laotatud sõnnikust 5,8 miljonit tonni dilämmastikoksiidi.
http://siteresources.worldbank.org/INTARD/Resources/FinalMindingtheStock.pdf
Allan Kaasik, Sõnnikumajandus ja kasvuhoonegaasid (EMÜ)