Euroopa keskkonnaorganisatsioonid COP26 eel: kliimamuutuse pidurdamiseks on vaja päikese- ja tuuleenergia hüppelist kasvu

Kliimakriisi süvenemise vältimiseks vajab Euroopa senisest märksa laialdasemat tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõttu, leiab Euroopa kliimavõrgustik CAN, kes esindab oma 185 liikmesorganisatsiooniga enam kui 40 miljonit Euroopa kodanikku. Võrgustik nõuab  kiiremat, õiglast ning jätkusuutlikku 100% taastuvenergiale üleminekut 2040. aastaks. Ülemineku võtmeks on taastuvelekter, eelkõige päike ja tuul. On hädavajalik, et juba 2035. aastal tuleks kogu Euroopa elekter taastuvatest allikatest.

Euroopa kliimavõrgustik CAN rõhutab enda tänases pressiteates, et Euroopa riikide valitsused peavad võimaldama kiiret ja õiglast üleminekut fossiilkütustelt 100% taastuvatele energiaallikatele 2040. aastaks kõikides sektorites, nagu näiteks hooned, tööstus ja transport. Samal ajal tuleb toetada energia tarbimise vähendamist. Peamiselt päikese ja tuule toel toodetav taastuvelekter peab olema Euroopa energiasüsteemi selgroog, mis juhib dekarboniseerimist kõikides teistes sektorites.

ELFi kliimaekspert Piret Väinsalu: ”Päikese- ja tuuleenergiaga seonduvad arengud Eestis on olnud aeglased. Kasvavate elektrihindade ja kliimamuutuse pidurdamiseks peab see kiiresti muutuma. Tagasihoidlikud taastuvenergia eesmärgid on seni takistanud piisava fookuse seadmist taastuvenergia arenguks vajaliku infrastruktuuri loomisele. Selle muutmiseks on tähtis keskenduda inimeste ja loodusliku mitmekesisuse vajadustele. Planeeringuprotsessid peavad olema nii hästi läbimõeldud, et oleks võimalik tagada kogukondadele ja loodusele vähima häiringuga ning suurima väärtusega asukohad tuule- ja päikeseparkidele.”

Euroopa liidrid kohtuvad Brüsselis 21.-22.10, et arutada üle Euroopa kasvavate elektrihindade ning sellega toime tulemise üle. Eesti peaks sel kohtumisel seisma pikaajalise vaate eest ning toetama lahendusi, mis aitavad kaasa kliimakriisi leevendamisele. Samuti tuleks Eestil kui suure taastuvenergia potentsiaaliga riigil võtta sihiks üleminek täielikult taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile juba varem kui üle-euroopaline siht 2040.

CANi direktor Wendel Trio sõnas, et käimasolev fossiilgaasi kriis, mis annab samuti vaid hoogu juurde elektrihinna tõusule, on veel üks selge põhjus, miks tuleb fossiilkütustelt üle minna täielikult taastuvatele allikatele toetuvale energiasüsteemile. Euroopa ei saa endale lubada fossiilkütustest tulenevaid keskkonna-, majandus- ning sotsiaalkulusid. Euroopa Liidu liidrid peaksid vältima lühiajalise mõjuga kiirlahendusi ning hoogustama selle asemel päikese- ja tuuleenergia kiiremat laialdast kasutuselevõttu püüdes samal ajal vähendada energia tarbimist. “Me saame ja peame saavutama 100% taastuvallikatel põhineva energiasüsteemi 2040. aastaks, mis lubab samal ajal võtta fookusesse keskkonna- ja sotsiaalsed eesmärgid. Täielikult ja vaid taastuvale elektri tootmisele üleminek 2035. aastaks peaks olema oluline verstapost sel teel. Euroopal on suures osas kasutamata kodumaise taastuvenergia tootmise potentsiaal, mis koos elanike toetusega päikese- ja tuuleenergia arendamiseks annab võimaluse, mida ei tohi käest lasta.”

Kliimamuutuse tulemusena koges Euroopa sel suvel ekstreemseid tulekahjusid ja üleujutusi. Augustis hoiatas  teadlaskond, et kliimamuutusest tuleneva ohuga tegelemise aeg hakkab otsa saama. Värskeim IPPC aruanne näitas maailma riikide juhtidele, et tulevik on tume, kuid samal ajal näitas ka, et meil on veel võimalus kliimakriis peatada, kui tegutseme kohe ning vähendame järsult heitmeid sel kümnendil. Needsamad juhid kohtuvad novembris ÜRO iga-aastasel kliimakonverentsil Glasgows rahvusvahelisteks kliimaläbirääkimisteks.





Lisainfo:

Piret Väinsalu, piret@elfond.ee, 5812 0287
Johanna Maarja Tiik, johanna@elfond.ee, 5193 5297

Eestimaa Looduse Fond on Euroopa kliimavõrgustiku CAN liige. CAN on Euroopa juhtiv kliimamuutuse pidurdamisele keskendunud valitsusväliste organisatsioonide (VVO) võrgustik. CAN edendab säästlikku kliima-, energia- ja arengupoliitikaid Euroopas. Võrgustik koosneb 38 Euroopa riigi üle 185 liikmesorganisatsioonist, kes esindavad enam kui 1500 VVOd ning rohkem kui 47 miljonit kodanikku.