Keskkonnaühenduste energeetikavisioon

Keskkonnaühendused: tulevikus on Eesti energeetika märksõnad hajutatus, kogukondlikkus ja säästlikkus

Keskkonnaühendused avalikustasid täna, 4. veebruaril ühise energeetikavisiooni, mis kutsub riiki, kogukondi ja ettevõtjaid edendama kogukonnapõhist ja hajutatud energia tootmist ning nutikaid energia salvestamise lahendusi. Samuti on visioonis olulisel kohal tuule- ja päikeseenergia laialdane kasutuselevõtt ning energiasääst.

Eesti Rohelise Liikumise (ERL) eestvedamisel loodud keskkonnaühenduste energeetikavisioonis on sõnastatud uusimatel teaduslikel hinnangutel ja teiste riikide kogemustel põhinevad eesmärgid ning lahendused, mille poole Eestis järgmise 15 aasta jooksul ning edaspidigi püüelda tuleb. Tehnoloogiliste lahenduste kõrval tuleb oluliselt rohkem tegeleda kodanike kaasamisega energiaühistute kaudu ning energia kokkuhoiuga igal elualal. Ühendused jätavad tulevikuenergeetika lahenduste nimekirjast välja põlevkivienergia ning puidu masspõletamise, ent ka süsiniku püüdmise tehnoloogiad ning tuumaenergeetika, kuna kliimakriisi ajakriitilisuse tõttu on mõistlik keskenduda juba praegu rakendatavatele toimivatele lahendustele. Üleminek uutele lahendustele peab olema õiglane ja järk-järguline. Visiooniga saab tutvuda siin.

ERLi huvikaitse ekspert Silver Sillak selgitab: “Paljud rohepöördeks vajalikud energiatehnoloogiad on juba ammu olemas ja nende laialdane kasutamine tooks meile odavama elektri, puhtama õhu ja uued kõrgepalgalised töökohad. Samas ei saa keskenduda ainult tehnoloogilistele lahendustele, kuna rohepööret takistavad kodanike ja kohalike kogukondade ebapiisav kaasamine ning suurenev lõhe rohepöörde “võitjate” ja “kaotajate” vahel. Riik peaks kasutama taastuvenergia hajatootmist võimalusena energeetikasektori demokratiseerimiseks ja seeläbi rohepöörde kiirendamiseks."

ERLi juhatuse liige Madis Vasser nendib, et Eesti energeetikadebatt vajab tõsist reaalsuskontrolli, mida energeetikavisioon ka pakub: “Täna üritavad otsustajad sisuliselt võimatut ülesannet lahendada: toime tulla üha suureneva energia tarbimisega samal ajal, kui tootmine peab muutuma jätkusuutlikumaks ja hajutatumaks. Kuniks me ei julge ühiskonnas arutada tootmise ja tarbimise vähenemise väljavaateid, on garanteeritud rahva aja ja raha raiskamine tehnoloogilistele illusioonidele nagu süsinikuheitme püüdmine või eksperimentaalne tuumajaam. Energeetikavisioon toob viimaste aastate tugevate teadustööde pinnalt välja, et tegelik rohepööre on võimalik vaid kogukondliku taastuvenergeetika abil, ning pakub selleks ka konkreetseid samme.”

Keskkonnaühenduste energeetikavisiooni peamine eesmärk on aidata kindlustada, et Eesti riigi edasine tegevus lähtuks uusimatest teadmistest ja asjakohastest eeldustest ning sisaldaks tarku ja kestlikke valikuid. Lähtudes uuematest teaduslikest hinnangutest ja teiste riikide kogemustest on visioonis sõnastanud eesmärgid ning lahendused, mille poole Eestis edaspidi püüelda tuleb.

Keskkonnaühenduste energeetika visiooni loomist vedas eest keskkonnaorganisatsioon Eesti Roheline Liikumine. Visiooni aitasid koostada ja kiitsid heaks Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus, Balti Keskkonnafoorum, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Eesti Ornitoloogiaühing, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing Sorex, MTÜ Nõmme Tee Selts ja Läänerannik.

Keskkonnaühenduste energeetika visioon aastani 2035: https://roheline.ee/energeetikavisioon/


Dokumentide avamise taotluses on analüüsitud KPP ja ENMAKi vajakajäämisi valitud olulisemates strateegiavaldkondades, tööstustes ja sektorites. Näiteks leiavad ühendused, et põlevkivienergeetika valdkonnas on tarvis kriitiliselt üle vaadata kõik põlevkivi puudutavad meetmed ja eesmärgid. Teiste hulgas ei toeta praegused kavad Eesti valitsuse eesmärki väljuda põlevkivienergeetikast hiljemalt 2040. aastaks. Energiatõhususe valdkonnas tuleb mõlemas dokumendis täpsemalt sõnastada selle roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ning taastuvenergias seada täpsemad ja pikaajalisemad valdkonna arengut toetavad sihid.

“Põlevkivienergeetika valdkonnas tuleks üle vaadata värsketele andmetele ja stsenaariumitele tuginedes meetmed ja eesmärgid, mis on seotud ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku, energiajulgeoleku, majandusmõju ning tervise- ja loodusmõjuga,” nentis Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik. “Täiendamist vajab ka riiklik taastuvenergia arengu trajektoor aastani 2050, kuivõrd taastuvenergia areng Eestis on otseselt seotud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega. Praegu on mõlemas dokumendis olevad taastuvenergia sihid ühtaegu ebapiisavad kui ka liiga üldsõnalised võetud kliimakohustuste saavutamiseks ega paku taastuvenergia arendajatele vajalikku kindlust, täpsustamata ka konkreetseid tegevussuundi kaugemale kui aastani 2030 üleminekuks fossiilkütustelt taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile,” lisas Tiik.

Lisaks eeltoodud valdkondadele on ühendused analüüsinud KPP ja ENMAKi muutmisvajadust, taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade, biomassi, muldade süsinikuvaru ning turbaalade säilimise, samuti ökosüsteemide säilitamise ja taastamise vaatest. Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et praegu kehtivates ajale jalgu jäänud dokumentides välja toodud spetsiifilisemad eesmärgid ja meetmed on ebapiisavad, et saavutada Pariisi kliimaleppes võetud siht, aga ka siseriiklikud ja EL tasandi kliimaeesmärgid, sh kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050.

Taotlusele on alla kirjutanud järgmiste ühenduste esindajad: Arengukoostöö Ümarlaud, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu), Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ, Keskkonnaõiguse Keskus, Koosloodus SA, Läänerannik MTÜ, Mondo MTÜ, Niilusoo MTÜ, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Pärnumaa MTÜ, Sorex MTÜ, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Tänu Loodusele MTÜ, Ökotark MTÜ (Bioneer.ee).
 
Vaata lisaks:
Keskkonnaühenduste taotlus Vabariigi Valitsusele KPP ja ENMAKi avamiseks on nähtav siit. 


Lisainfo:
Johanna Maarja Tiik
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
johanna@elfond.ee
51935297

Teate edastas:
Katre Liiv
Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert
katre.liiv@elfond.ee
507 6519