“Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” arutelu toimub peale eriolukorra lõppemist

30. septembril 2019 andsid keskkonnaühendused peaminister Jüri Ratasele üle algatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” pöördumise. Samal päeval jõudis algatus ka Riigikogusse, kus see oktoobri alguses keskkonnakomisjonile menetlemiseks edastati. Komisjon arutas pöördumist koos huvirühmadega, sh algatajatega, oma istungil 2019. aasta novembris ning käesoleva aasta veebruaris tegi keskkonnakomisjon Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada kollektiivse pöördumise “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungi päevakorda 19. märtsil.

Et kuulutati välja eriolukord, jäi Riigikogu suure saali arutelu teemal "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" märtsis ära. Samas tõdes keskkonnakomisjon keskkonnaühendustele saadetud kirjas, et peab endiselt väga tähtsaks arutlemist kliimaneutraalsuse teemal Riigikogu täiskogul. Arutelu on planeeritud eriolukorrajärgsesse aega.

Veel enne eriolukorda jõudsid mitmed Riigikogu komisjonid siiski omakeskis arutleda rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” üle. Allpool mõned väljavõtted meile saabunud seisukohtadest komisjonides:

Keskkonnakomisjon toetab kollektiivse pöördumise algatajate (Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus) arvamust, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu: “Kliimaneutraalsele majandusele üleminek peab toimuma võimalikult kiiresti, sest mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb."  Keskkonnakomisjoni vastuskirjasaab lugeda siit.

Maaelukomisjon peab kliimaneutralsuse teemat oluliseks, ent näeb, et praegu pole kliimaneutraalsuse võimalikkust aastaks 2035 piisavalt analüüsitud.


Majanduskomisjon 
toetab liikumist kliimaneutraalsuse suunas, küll aga leiab, et 2035 ambitsioon tundub majanduslikus mõttes ühiskonnale liiga kallis.

Sotsiaalkomisjon ei pea 2035. aastat eesmärgina võimalikuks, sest hindab kliimaneutraalsuse küsimusega seotud Ida-Virumaa ülemineku küsimust tundlikuks.

Rahanduskomisjon leiab lootustandvalt: "Arutelu tulemusel jäi rahanduskomisjon seisukohale, et kliimaneutraalsuse eesmärgi võimaliku kiirema saavutamise jaoks tuleb valitsusel analüüsida, missugused tegevused ja investeeringud on kõige olulisemad ning arvutada, milline on nende maksumus ja mõju, kui kliimaneutraalsuse eesmärk saavutada aastaks 2035. Riik peaks oma poliitika kujundamisel investeeringutes algusest peale arvestama mõjudega kliimale. Järgmiste aastate investeeringuid kavandades tuleb arvestada iga investeeringu puhul vajadust jõuda kiiremini kliimaneutraalsuseni. Praegu on olukord selline, et vajadus kliimaneutraalsuse saavutamiseks on, kuid see nõuab tehnoloogilise ja ühiskondliku suutlikkuse kiiret ning laiapõhjalist arengut."

Algatusega “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus 1,5 kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.

Kõik eelmainitud seisukohad on kättesaadavad Riigikogu kodulehel 08.10.2019 kuupäeva juures.

Dokumentide avamise taotluses on analüüsitud KPP ja ENMAKi vajakajäämisi valitud olulisemates strateegiavaldkondades, tööstustes ja sektorites. Näiteks leiavad ühendused, et põlevkivienergeetika valdkonnas on tarvis kriitiliselt üle vaadata kõik põlevkivi puudutavad meetmed ja eesmärgid. Teiste hulgas ei toeta praegused kavad Eesti valitsuse eesmärki väljuda põlevkivienergeetikast hiljemalt 2040. aastaks. Energiatõhususe valdkonnas tuleb mõlemas dokumendis täpsemalt sõnastada selle roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ning taastuvenergias seada täpsemad ja pikaajalisemad valdkonna arengut toetavad sihid.

“Põlevkivienergeetika valdkonnas tuleks üle vaadata värsketele andmetele ja stsenaariumitele tuginedes meetmed ja eesmärgid, mis on seotud ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku, energiajulgeoleku, majandusmõju ning tervise- ja loodusmõjuga,” nentis Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik. “Täiendamist vajab ka riiklik taastuvenergia arengu trajektoor aastani 2050, kuivõrd taastuvenergia areng Eestis on otseselt seotud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega. Praegu on mõlemas dokumendis olevad taastuvenergia sihid ühtaegu ebapiisavad kui ka liiga üldsõnalised võetud kliimakohustuste saavutamiseks ega paku taastuvenergia arendajatele vajalikku kindlust, täpsustamata ka konkreetseid tegevussuundi kaugemale kui aastani 2030 üleminekuks fossiilkütustelt taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile,” lisas Tiik.

Lisaks eeltoodud valdkondadele on ühendused analüüsinud KPP ja ENMAKi muutmisvajadust, taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade, biomassi, muldade süsinikuvaru ning turbaalade säilimise, samuti ökosüsteemide säilitamise ja taastamise vaatest. Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et praegu kehtivates ajale jalgu jäänud dokumentides välja toodud spetsiifilisemad eesmärgid ja meetmed on ebapiisavad, et saavutada Pariisi kliimaleppes võetud siht, aga ka siseriiklikud ja EL tasandi kliimaeesmärgid, sh kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050.

Taotlusele on alla kirjutanud järgmiste ühenduste esindajad: Arengukoostöö Ümarlaud, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu), Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ, Keskkonnaõiguse Keskus, Koosloodus SA, Läänerannik MTÜ, Mondo MTÜ, Niilusoo MTÜ, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Pärnumaa MTÜ, Sorex MTÜ, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Tänu Loodusele MTÜ, Ökotark MTÜ (Bioneer.ee).
 
Vaata lisaks:
Keskkonnaühenduste taotlus Vabariigi Valitsusele KPP ja ENMAKi avamiseks on nähtav siit


Lisainfo:
Johanna Maarja Tiik
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
johanna@elfond.ee
51935297

Teate edastas:
Katre Liiv
Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert
katre.liiv@elfond.ee
507 6519