Ajakiri Eesti Loodus küsis, kuidas võiksime saavutada kliimaneutraalse Eesti aastaks 2035. Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu vastas:
Kliimaneutraalsuseni jõudmiseks on mitmeid võimalusi. Kuidas leida parim tee? Kõige olulisem on, et see protsess oleks teaduspõhine ning kogu ühiskonda kaasav. Eestis on kõlanud mõtteid nii rahvakogu kui ka IPCC eeskujul teadlaste paneeli loomisest, et kliima- ja keskkkonnaprobleemidele lahendusi leida, mis arvestaksid tervikmõjusid kliimamuutustele, loodusele ja ühiskonnale nii lühi- kui ka pikaajalises vaates.
Euroopa
Komisjon pakkus oma visioonis „Puhas planeet kõigile” kliimaneutraalsuseni
jõudmiseks välja kaks põhimõtteliselt erinevat lahendusteed, millest üks
sisaldab suuremat panustamist tehnoloogiatele ja teine põhjalikumaid muudatusi
inimeste elukorralduses. Neid lähenemisi on vaja igal juhul kombineerida
mõistliku tasakaalu saavutamiseks, et mitte minna elama ühes äärmuses koopasse
või teises kosmosesse. Küsimus on aga, millele suunata fookus. Teadlased on
ühiskonna jätkusuutlikkuse üle arutlenud pikalt. Viidates pea 50 aastat tagasi
ilmunud Rooma Klubi raportile „Kasvu piirid” pakun välja fookuse elukorralduse
muutmisele, sest lõputul kasvul põhinev majandus, mille pikendajaks on
tehnoloogilised lahendused, on piiratud maailmas igal juhul võimatu.
Elukorralduslikel
muudatustel on potentsiaal muuta meid tervemaks nii füüsiliselt (rohkem
liigutamist) kui ka vaimselt (rahulikum elutempo) ning samas võimaldab see
vähendada oluliselt energia ja muude ressursside tarbimist (madalam nõudlus).
Mida säästlikuma süsteemi suudame üles ehitada, seda enam „mahub” sinna sisse
ka neid tehnoloogiaid ja ressursse tarbivaid teenuseid, millest me ei tahaks
kuidagi loobudaa (kasvõi haiglad ja internet).
Kliimaneutraalse Eesti saavutamisel võiks
keskenduda kogukondade edendamisele ja kohalike vahenditega hakkama saamisele.
Kogukonnad oleksid sel juhul võimelised vajadusel ise toime tulema ja vastu
pidama erinevatele häiringutele ehk olema säilenõtked (i.k. sõnast resilience). Konkreetsemalt võiks selle
komponendid olla muuhulgas kohalik toit ja teenused, lugupidamine looduse vastu
ning head omavahelised suhted. Tehnoloogia tuleb appi näiteks taastuvenergia
kohaliku hajatootmisega. Kliimaneutraalsuse saavutamine selliselt fookust
seades ei tundugi võimatu või ebameeldiv ülesanne, mis seisab kaugete tulevikutehnoloogiate
taga kinni.
Artikkel ilmus algselt ajakirjas Eesti Loodus oktoobris 2019.