Kuidas võiksime saavutada kliimaneutraalse Eesti aastaks 2035?

Ajakiri Eesti Loodus küsis, kuidas võiksime saavutada kliimaneutraalse Eesti aastaks 2035. Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu vastas:

Kliimaneutraalsuseni jõudmiseks on mitmeid võimalusi. Kuidas leida parim tee? Kõige olulisem on, et see protsess oleks teaduspõhine ning kogu ühiskonda kaasav. Eestis on kõlanud mõtteid nii rahvakogu kui ka IPCC eeskujul teadlaste paneeli loomisest, et kliima- ja keskkkonnaprobleemidele lahendusi leida, mis arvestaksid tervikmõjusid kliimamuutustele, loodusele ja ühiskonnale nii lühi- kui ka pikaajalises vaates.

Euroopa Komisjon pakkus oma visioonis „Puhas planeet kõigile” kliimaneutraalsuseni jõudmiseks välja kaks põhimõtteliselt erinevat lahendusteed, millest üks sisaldab suuremat panustamist tehnoloogiatele ja teine põhjalikumaid muudatusi inimeste elukorralduses. Neid lähenemisi on vaja igal juhul kombineerida mõistliku tasakaalu saavutamiseks, et mitte minna elama ühes äärmuses koopasse või teises kosmosesse. Küsimus on aga, millele suunata fookus. Teadlased on ühiskonna jätkusuutlikkuse üle arutlenud pikalt. Viidates pea 50 aastat tagasi ilmunud Rooma Klubi raportile „Kasvu piirid” pakun välja fookuse elukorralduse muutmisele, sest lõputul kasvul põhinev majandus, mille pikendajaks on tehnoloogilised lahendused, on piiratud maailmas igal juhul võimatu.

Elukorralduslikel muudatustel on potentsiaal muuta meid tervemaks nii füüsiliselt (rohkem liigutamist) kui ka vaimselt (rahulikum elutempo) ning samas võimaldab see vähendada oluliselt energia ja muude ressursside tarbimist (madalam nõudlus). Mida säästlikuma süsteemi suudame üles ehitada, seda enam „mahub” sinna sisse ka neid tehnoloogiaid ja ressursse tarbivaid teenuseid, millest me ei tahaks kuidagi loobudaa (kasvõi haiglad ja internet).

Kliimaneutraalse Eesti saavutamisel võiks keskenduda kogukondade edendamisele ja kohalike vahenditega hakkama saamisele. Kogukonnad oleksid sel juhul võimelised vajadusel ise toime tulema ja vastu pidama erinevatele häiringutele ehk olema säilenõtked (i.k. sõnast resilience). Konkreetsemalt võiks selle komponendid olla muuhulgas kohalik toit ja teenused, lugupidamine looduse vastu ning head omavahelised suhted. Tehnoloogia tuleb appi näiteks taastuvenergia kohaliku hajatootmisega. Kliimaneutraalsuse saavutamine selliselt fookust seades ei tundugi võimatu või ebameeldiv ülesanne, mis seisab kaugete tulevikutehnoloogiate taga kinni. 

Artikkel ilmus algselt ajakirjas Eesti Loodus oktoobris 2019.