Olulised sündmused ja meediakajastused: aprill 2023

Lähenevad sündmused ning olulised algatused

ERL korraldab 35. juubeli puhul konverentsi “Rohepesu ABC”, mis leiab aset Tartu Loodusmajas (Lille 10, Tartu) reedel, 5. mail. Ürituse eesmärk on tõsta teadlikkust rohepesust - tule avasta milline vahe on rohepesul ja roheturundusel, kuidas rohepesu tuvastada ja mida ütleb seadus. Külalisi ootab põnev programm, kus esinevad teemaga lähedalt kokku puutuvad inimesed erinevatest eluvaldkondadest ja asutustest.

Keskkonnaühendused: võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha raport on põhjalike puudustega 

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et rahandusministeeriumi 12. aprillil avaldatud raport Eesti võimaliku tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladustuse asukoha kohta jätab tähelepanuta tuumaenergiaga kaasnevad olulised riskid. Ühenduste hinnangul on äärmiselt taunitav, et raportis on jäetud arvestamata võimalike asukohtade otstarbekusega ning tuumajaama ja tuumajäätmete lõppladestuspaiga omavahelise läheduse vajalikkusega. Samuti tugineb sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs põhjendamatutel eeldustel ja jätab tähelepanuta tuumaõnnetuse stsenaariumid. Seepärast hääletas EKO esindaja töörühmas lõppraporti vastu.

Uudised ja arvamuslood meedias

Tšernobõli tuumakatastroofi aastapäeva puhul korraldas ERL tuumaenergia teabepäeva riigi- ja kohalike omavalitsuste esindajatele ning ametnikele. Üritusel oli kohal nii TV3 kui Kanal2 Reporter. Teabepäeva ettekandeid on võimalik näha Youtube’i kanalist

Süsinikuturud saab jagada kaheks: kohustuslikeks heitkoguse ühikutega kauplemise turgudeks ja vabatahtlikeks turgudeks. Reguleerimata turg tekitab aga seotud osapooltes segadust - usalduse puudumine, turu killustumine, ebaühtlane süsinikukrediitide kvaliteet ja suur rohepesu oht.

Päikeseparke rajades on hea võimalus minna ühekorraga üle nii taastuvenergiale kui ka taastada kahjustatud kooslusi, misläbi tuleks pargi asupaika eriti hoolikalt valida.

Neli kliimaorganisatsiooni kaebasid Euroopa Komisjoni kohtusse pärast seda, kui komisjon lükkas tagasi nende taotluse eemaldada maagaas Euroopa Liidu jätkusuutliku rahanduse taksonoomiast.

Asjaolu, et me siin Eestis eurooplastest kolmandiku võrra enam planeeti kurname, on tingitud peamiselt meie energiasüsteemist. Ent ometi saab igaüks oma elustiili üle vaadata ja keskkonnasõbralikumaks muuta.

TÜ kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll vestles Horisondi toimetaja Helen Rohtmets-Aasaga.

Kliimamuutused ja elurikkus on omavahel tihedalt seotud. Sel suvel jätab TTÜ oma Mustamäe kampuses niitmata 1,76 ha suuruse muruala.

Miks kaalub valitsus raha suunamist vastuolulisse tuumajaama, kui uuringud näitavad, et tegemist on Eesti kõige ebasoodsama teega kliimaneutraalsuse suunas? Küsimusele vastab ERLi huvikaitseekspert Maris Pedaja.

ELFi kliimapoliitika ekspert käis rääkimas kliimapoliitikast, mh ELFi ootustest uuele valitsusele.

Eesti kliimamuutuse tuules: mida teada ja ette võtta, ERR, 1. aprill
TÜ kestliku arengu keskuse teadlased toovad valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruande valguses esile kaheksa olulist järeldust ning üheksa tegevust, mis on seotud Eesti ja kliimamuutustega.