Möödunud ja lähenevad sündmused ning olulised algatused
Soovitused kliimamõju hindamiseks ning kliimakaalutluste arvesse võtmiseks
Keskkonnaõiguse Keskusel on valminud suunis, mis on mõeldud abivahendiks keskkonnamõju hindamisse kaasatud
kohalikele omavalitsustele, mõjuhindajatele, vabaühendustele ja
teistele otsustajatele. Nii Euroopa Liidu kui Eesti õigusaktidele,
strateegilistele dokumentidele ja juhendmaterjalidele tuginevas suunises
keskendutakse eelkõige haldusotsustele ja keskkonnamõju hindamise
menetlusele. Suunis on leitav KÕKi kodulehelt.
Vaata järgi IPCC raporti avalikustamise pressikonverentsi
Kasvuhoonegaaside
heite vähendamiseks ja inimtekkelise kliimamuutusega kohanemiseks on
juba praegu olemas teostatavaid ja tõhusaid võimalusi, ütlesid teadlased
värskeimat kliimaalast teaduslikku konsensust tutvustavas IPCC raporti kokkuvõtvas aruandes.
Lisaks pressikonverentsi vaatamisele, on võimalus näha Eesti meedias sõna võtnud ekspertide seisukohti. Näiteks soovitame lugeda Eesti kliimapaneeli esindaja ja Keskkonnaagentuuri direktori Taimar Ala Roheportaali artiklit, kuulata ELFi värskelt ametisse asunud kliimapoliitika eksperdi Laura Vilbiksi Kuku Raadio hommikuprogrammi intervjuud ning pilgu heita ka kliimaeksperdi Piret Väinsalu artiklile.
Euroopa energiakogukondade riiklikud rahastamisvõimalused
Eesti Rohelise Liikumise partnerorganisatsiooni CEE Bankwatch Networki, REScoop.eu ja CAN Europe’i koostöös jõudis avalikkuseni väljaanne, kus antakse ülevaade kogukonnaenergia toetusvõimalustest ELi riiklike rahastamisprogrammide kaudu ning sellest, mil määral toetavad ühtekuuluvus-, taaste- ja vastupidavuspoliitika programmid energiakogukondade arengut kaheteistkümnes Euroopa riigis.
Roheleppe ja «Eesmärk 55» paketiga lubab Euroopa Liit teha pelgalt miinimumi, mida on vaja katastroofiliste tagajärgede vältimiseks, rõhutab ELFi kliimapoliitika ekspert.
Eestlaste valmisolek teha igapäevaselt keskkonnasõbralikke valikuid on aastaga langenud, selgus värskest uuringust.
Eesti Roheline Liikumine avaldas ülevaate, mis soovitab Balti riikidel vältida uue LNG taristu ehitamist.
Kriitikat saanud kestlikkuse aruandluse direktiiv on siiski hädavajalik alguspunkt, et eristada ettevõtete tegelik keskkonnamõju rohepesumaigulistest lubadustest, kirjutab ERLi tegevjuht.
See tähendab, et aasta lõpuni elab Eesti ühiskond planeedi taluvuspiiride mõttes nii, nagu meil oleks veel teine ja kolmas planeet.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Fridays for Future Eesti saatsid valitsusläbirääkijaile soovitused, milles on luubi all kliimapoliitika, energeetika, metsanduse, põllumajanduse ning elurikkuse kaoga seonduvad olulised kitsaskohad.
Kas bioloogiatudengid raiskavad oma aega, õppides tundma elusloodust, mis aina kiiremas tempos hävineb?
Tuumausul põhinev energiapoliitika võib aga tähendada, et lõpuks pole Eestis ei tuule-, päikese- ega tuumaenergiat, kirjutab ERLi juhatuse liige Madis Vasser.
Leedus Klaipėdas asuva veeldatud gaasi terminali kaudu jõuab kliimakahjulik kildgaas USAst Eestisse.
Mõttekoda SEI Tallinn võrdles erakondade keskkonna-, kliima- ja energeetikalubadusi värskete valdkondlike raportitega ning leidis, et paari erandiga on erakonnad lubadusi sõnastanud tõenduspõhiselt. Küll aga napib konkreetsust rohepoliitika algatustele lõpptähtaegade seadmisel.