Olulisemad sündmused ja meediakajastused: aprill II

Tere!

Saame põnevusega teatada, et projekti „Kliimamuutus ja Eesti energiapoliitika: mõtestatud dialoogi loomine tulevikustsenaariumide teemal“ tarbeks on loodud uhiuus leht, mis on leitav aadressilt kliimadialoog.ee. Lisaks sellele sai uue kuue leht kliimamuutused.ee, millel uuendati sisu ja vormi. Heida pilk peale!

Viimasel ajal kuuleb üha rohkem, kuidas kodanikud planeedi tuleviku eest seisavad ning teaduspõhist ja ambitsioonikamat kliimapoliitikat nõuavad. Märtsis toimus ligi 1,6 miljonit inimest üle maailma kokku toonud noorte korraldatud kliimastreik, mis on jätkunud tagasihoidlikumate protestidena ka Eestis pea igal reedel.
Aprillis tõstis Suurbritannias pead uus rahumeelne kodanikuallumatuse vorm -  Extinction Rebellion. See algatus on toonud Londoni tänavatele mitmeks päevaks tuhandeid murelikke kodanikke, kes nõuavad valitsuselt muutust ja kliimamuutusega tegelemist. Sama algatus on kanda kinnitamas ka Eestis.

Eesti poliitmaastikul ei ole paraku näha otsustavat tegutsemist kliimamuutuse pidurdamisel. Paarist viimasest Sirbist saab lugeda meie uut riiklikku energia- ja kliimakava, mis seab Eestile võrdlemisi madalad eesmärgid. Samal ajal on aga Eestis moodustatud uus valitsus, mille keskkonnaminister pärineb erakonnast, mille juhtfiguurid kliimamuutust farsiks on nimetanud.
Ka kolme erakonna koalitsioonileping kinnitab seda, et põlevkivi kaevandamisega plaanitakse Eestis jätkata samas vaimus, sealhulgas planeeritakse uute põlevkiviõli tehaste rajamist. Seega on nüüd üha enam põhjust vaadata kodanikuühiskonna panustamise võimaluste poole kliimamuutuse küsimustes.

Mis toimub Euroopa kliimapoliitika maastikul? Climate Action Network avalikustas riiklike energia- ja kliimakavade kohta raporti, kus on välja toodud 24 riigi REKKide probleemkohad ja tehtud soovitusi kavade parandamiseks. Eestile soovitab raport:
1) tõsta eesmärke ning välja töötada konkreetsed meetmed nende saavutamiseks
2) väljuda põlevkivist hiljemalt 2030. aastaks
3) toetada taastuvenergia arendamist.

Alt leiad ülevaate eelseisvatest sündmustest ja meedias ilmunust.

Head lugemist!
Lähenevad sündmused ja olulised algatused
Kliki pealkirjadel, et saada lisainfot!

Tartu Tudengipäevad kutsuvad arutelule: Kliimamuutus - aeg alla anda? 29. aprill kell 19:00-21:00 Kliimamuutus - aeg alla anda? 29. aprill kell 19:00-21:00
Õpilased streigivad kliimamuutuste pidurdamise poliitilise tasandi nimel, keskkonnaaktivistid soovivad arendada PÕXITi strateegiat. Meie aga küsime – kas aeg on anda alla võitluses kliimamuutuste vastu ja alustada hoopis inimkonna uue keskkonnaga kohandamise plaaniga? Võib-olla on ainus võimalus ellu jäämiseks tsivilisatsiooniga kosmosesse kolimine?
ESTCube’i CEO Kadri Bussov, roheline virtuaalrealist Madis Vasser ja Changemakers Summiti korraldaja Marleen Kirsipuu otsivad nendele küsimustele vastuseid ning kutsuvad Changemakers Summiti salongiõhtule kõiki maailmamuutjaid kaasa mõtlema!

Uute põlevkiviõlitehaste keskkonnamõju strateegilise hindamise avalik arutelu, 29. aprill kell 10:00
Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsusega võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva õlitehase maa-ala detailplaneeringu. Avalik arutelu toimub 29. aprillil kell 10:00, Narva-Jõesuu linna Sinimäe alevikus aadressil Pargi tn 2.

Kirjad Surevale Planeedile, 2. mai kell 18:00-21:00
Inimene vastab kriisiolukorrale mitmete eri tunnete ja mõtetega: viha, lein, kurbus, äng. Extinction Rebellion Eesti kutsub üles oma tundeid ja mõtteid kliimakriisi kohta loomingulisse vormi valama.
Kuni 1. maini oodatakse kirju, luuletusi ja muid kirjalikke teoseid seoses selle olukorraga. Saata: xreesti@protonmail.com. Kirjad loetakse ette 02.05 raamatupoes Püant.

Energy Revolution Tallinn - Techstars Startup Weekend, 17. mai kell 17:30 - 19. mai kell 21:00
Energy Revolution Tallinn korraldab 54 tundi kestvat energia ülemineku häkatoni, mis on mõeldud igasuguse taustaga inimestele. Häkatoni sisuks on ideede pitch’imine, rühmade loomine, toodete ja ärimudelite arendamine koos mentoritega. Kui sind huvitab energia üleminek ja tahad teiste huvitavate inimestega suhelda, on üritus sinu jaoks.

Ülemaailmne kliimastreik, 24. mai kell 8:00-22:00
Märtsis alanud ülemaailmsed noorte korraldatavad kliimastreigid jätkuvad, seekordne suurem üritus toimub maikuus.
Uudised ja arvamuslood meedias
Kliki pealkirjadel, et saada lisainfot!
 

Postimees, 24.04.19. “Katrin Uba: kes on kliimamuutuste vastu protestijad?”
Seda, kuidas poliitikud senistele ja järgmistele kliimastreikidele reageerivad, saame näha, kuid juba võib öelda, et koolilaste streigid on esmast mõju avaldanud, kirjutab Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur ja Uppsala ülikooli dotsent Katrin Uba.

Eesti Ekspress, 24.04.19. “Tarmo Soomere: kui jätta kliimaprobleem omapead, näeme kogu planeeti haaravat kaost”
Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere usub, et uue rahvaesindajate grupi lisandumine parlamenti tervistab ühiskonda – tulised arutelud sünnitavad paremaid otsuseid.

Postimees, 24.04.19. “Uuring: kliimamuutused teevad juba praegu rikkaid riike rikkamaks ja vaeseid vaesemaks”
Rahvusvaheliste andmete kõrvutamine näitas, et rikaste põhjapoolkera riikide jaoks on kliimamuutused juba praegu toonud kaasa rahalist kasu samas, kui vaesed on jäänud veelgi vaesemalt.

The Guardian, 23.04.19. “‘Te ei reageerinud piisavalt ruttu’: Greta Thunbergi täispikk kõne parlamendi liikmetele”
Loe Greta Thunbergi täispikka kõnet, mida ta pidas parlamendi liikmetele.

ERR, 16.04.19. “Madis Vasser: loodus sureb viimasena”
Suuri muutusi ei saa tekitada üleöö ja seepärast toimuvad noorte kliimastreigid Fridays For Future alates märtsi keskpaigast nüüd juba igal reedel. Ka Vastuhakk Väljasuremisele ei ole ühekordne nähtus - Extinction Rebellion'i suur rahvusvaheline avang toimus 15. aprillil ning sealt edasi on häiringud muutunud uueks normaalsuseks, millega kõik rahumeelsed elanikud on oodatud liituma, kirjutab Madis Vasser.

The Guardian, 15.04.19. “Tuhanded tõkestavad Extinction Rebellion protestide raames Londoni teid”
Tuhanded inimesed on blokeerinud teada tuntud maamärke, muu hulgas Waterloo silla Londonis, protestides kliimamuutuste vastu.

Postimees, 13.04.19. “Eesti valik: väike räpane põlevkiviriik või nutikas kohaneja”
Väikese räpase riigi kuvandist lahtisaamiseks on Eesti REKKi eelnõus vaja panna paika selge tegevusplaan fossiilkütustest loobumiseks, sh põlevkivi kasutamise lõpetamiseks.

Postimees, 05.04.19. “Eesti puidukasutus kiirendab kliimamuutusi”
Puidu kasutamine taastumatute ressursside asemel inimtekkelise kliimamuutuse pidurdamiseks näib kliimasõbraliku lahendusena, kuid võib tegelikult teha karuteene.

ERR, 03.04.19. “Analüüs: biokütustest on kasu, kuniks mets püsti jääb”
Laialt kasutatavad biokütused vähendavad oluliselt süsihappegaasi heitmeid, kuid vaid juhul, kui nende tootmiseks ei raiuta täiendavalt metsi. Samas võib kahjustada nende tootmine loodust muul moel.

ERR, 01.04.19. “Kangur: biokütusega kaasnevad liiga suured keskkonnakahjud”
Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituudi õppejõud ja teadur Mihkel Kangur ütles, et kuigi biokütustele üleminek on vajalik, kaasnevad sellega praegu liiga suured keskkonnakahjud. Tema sõnul tuleks rohkem panustada biokütuste innovatsiooni.

Sirp, 29.03.19. “Kaasamine kliimakava näitel”
Eelnõude infosüsteemis rippuv dokument „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (c 2030) ei ole põletavate poliitikaprobleemide tõttu avalikkuse tähelepanu pälvinud, kuigi kliimakell tiksub halastamatult. Sama halastamatult tiksus eelnõu „avaliku konsulteerimise“ tähtaeg. Jutumärke kasutan seetõttu, et ühise seisukoha kujundamist alustasid Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Roheline Liikumine (ERL), Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) asjaolust, et riigi energia- ja kliimakava eelnõu esitati avalikuks konsulteerimiseks väga hilises faasis.


Dokumentide avamise taotluses on analüüsitud KPP ja ENMAKi vajakajäämisi valitud olulisemates strateegiavaldkondades, tööstustes ja sektorites. Näiteks leiavad ühendused, et põlevkivienergeetika valdkonnas on tarvis kriitiliselt üle vaadata kõik põlevkivi puudutavad meetmed ja eesmärgid. Teiste hulgas ei toeta praegused kavad Eesti valitsuse eesmärki väljuda põlevkivienergeetikast hiljemalt 2040. aastaks. Energiatõhususe valdkonnas tuleb mõlemas dokumendis täpsemalt sõnastada selle roll kliimaneutraalsuse saavutamisel ning taastuvenergias seada täpsemad ja pikaajalisemad valdkonna arengut toetavad sihid.

“Põlevkivienergeetika valdkonnas tuleks üle vaadata värsketele andmetele ja stsenaariumitele tuginedes meetmed ja eesmärgid, mis on seotud ELi kliima- ja energiapoliitika raamistiku, energiajulgeoleku, majandusmõju ning tervise- ja loodusmõjuga,” nentis Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Johanna Maarja Tiik. “Täiendamist vajab ka riiklik taastuvenergia arengu trajektoor aastani 2050, kuivõrd taastuvenergia areng Eestis on otseselt seotud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisega. Praegu on mõlemas dokumendis olevad taastuvenergia sihid ühtaegu ebapiisavad kui ka liiga üldsõnalised võetud kliimakohustuste saavutamiseks ega paku taastuvenergia arendajatele vajalikku kindlust, täpsustamata ka konkreetseid tegevussuundi kaugemale kui aastani 2030 üleminekuks fossiilkütustelt taastuvenergial põhinevale energiasüsteemile,” lisas Tiik.

Lisaks eeltoodud valdkondadele on ühendused analüüsinud KPP ja ENMAKi muutmisvajadust, taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade, biomassi, muldade süsinikuvaru ning turbaalade säilimise, samuti ökosüsteemide säilitamise ja taastamise vaatest. Keskkonnaorganisatsioonid leiavad, et praegu kehtivates ajale jalgu jäänud dokumentides välja toodud spetsiifilisemad eesmärgid ja meetmed on ebapiisavad, et saavutada Pariisi kliimaleppes võetud siht, aga ka siseriiklikud ja EL tasandi kliimaeesmärgid, sh kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050.

Taotlusele on alla kirjutanud järgmiste ühenduste esindajad: Arengukoostöö Ümarlaud, Balti Keskkonnafoorum, Eesti Keskkonnahariduse Ühing, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Fridays For Future Eesti (MTÜ Loodusvõlu), Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ, Keskkonnaõiguse Keskus, Koosloodus SA, Läänerannik MTÜ, Mondo MTÜ, Niilusoo MTÜ, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Pärnumaa MTÜ, Sorex MTÜ, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Tänu Loodusele MTÜ, Ökotark MTÜ (Bioneer.ee).
 
Vaata lisaks:
Keskkonnaühenduste taotlus Vabariigi Valitsusele KPP ja ENMAKi avamiseks on nähtav siit. 


Lisainfo:
Johanna Maarja Tiik
Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert
johanna@elfond.ee
51935297

Teate edastas:
Katre Liiv
Eestimaa Looduse Fondi kommunikatsiooniekspert
katre.liiv@elfond.ee
507 6519