Комментарий

Piret Väinsalu: väike spikker neile, kes tahaksid vältida iganenud põlevkivienergiat

Eesti riik taotleb põlevkivi kasutamise jätkamiseks Euroopa komisjonilt erandit.Samal ajal liiguvad teised Euroopa riigid kiirelt taastuvenergia osakaalu suurendamise poole, et ühiselt peatada kliimasoojenemist. Eesti tarbija saab siinkohal teha aga riigist teadlikumaid valikud, kirjutab Eesti Rohelise Liikumise liige Piret Väinsalu.


Piret Vinsalu

Eesti liigub iganenud tehnoloogiat toetades vastutustundetult vastutuult. Põlevkivitööstus moodustab 4% SKPst, kuid selle kasutamisest tuleb 70% Eesti õhusaastest, 80% kõikidest jäätmetest (www.riigikontroll.ee/Portals/0/Upload/Polevkivisektor.docx), rikutud on veerežiim ja elukeskkond. Selge on, et põlevkivi kasutamine on ajale jalgu jäänud ning aeg on liikuda rohelisemate energiaallikate poole. Kas aga saame üldse midagi teha, kui energiamajandus on riiklikult otsustatud? Jah, saame küll. Eesti elektritarbimisest moodustab umbes neljandiku kodudes tarbitav elekter, nii et ühisel tegutsemisel on meie võim suur. Kõige lihtsam on otsuseid mõjutada oma rahakotiga. Me saame võtta oma igakuise ja otsese toetuse põlevkivile ja investeerida see oma elektritarbimise kaudu rohelisse energiasse, vajadusel elektrimüüjat vahetades.

Taastuvenergia ei pea olema kallim

Esimene kõhklus, et tegu on palju kallima variandiga, ei pea paika. Näiteks Imatra Elekter pakub EKOenergia ökomärgisega rohelist paketti  0.04 eurot kWh kohta kallimalt, kui tavalist elektripaketti (http://www.imatraelekter.ee/pakett/pakett-tapne/). See teeb näiteks igakuise 200 kWh tarbimise juures hinnalisaks 8 eurot. Kui vähegi rahakott lubab, siis on see üks lihtsamaid investeeringuid, mida Eesti jaoks teha. 
Vana paketti ümber vahetades võib mõningaid õnnelikke tabada hoopis üllatus väiksema elektriarve näol, nagu juhtus näiteks minu vanematega.

Tean, et mitmete jaoks tekitab küsimusi igakuine taastuvenergia tasu elektriarvel. Võib tunduda, et teeme juba oma osa, sunniviisiliselt ja ilma valikuta. Kui aga lähemalt numbreid vaadata, siis vaevalt saame seda tõsise toetusena võtta. 2016. aastal on taastuvenergia tasu 0.0115 eurot kWh kohta (http://elering.ee/taastuvenergia-tasu/). Võttes uuesti igakuiseks tarbimiseks 200 kWh, siis teeb see kohustuslikuks toetuseks taastuvenergiale 2.3 eurot kuus. Riigi poolt võib see olla kaheldav viis toetust koguda, kuid see ei ole põhjus taastuvenergia eelistes kahelda. Taastuvenergia edendamine on ainus viis, kuidas saame lõpetada Eesti looduse saastamise ja peatada ülemaailmselt olulise kliimasoojenemise.

Kuidas valida keskkonnasõbralikum lahendus?

Kuidas aga valida, et tarbiksime tõeliselt keskkonnasõbralikku elektrit? Mõned elektrimüüjad pakuvad rohelisi pakette, teised aga toovad välja, et nende elektrist on osa taastuvenergia. Selleks, et valiku tegemist lihtsustada, tegin ära esimese sammu ja uurisin elektrimüüjate pakutavaid võimalusi.

Hetkel on kõige keskkonnasõbralikum valik rahvusvahelise EKOenergia märgisega elekter. Selle on välja töötanud keskkonnaorganisatsioonid, et vältida loodust kahjustavat taastuvenergiat. Saame kõik aru, erandiks Eesti Vabariigi valitsus, et Ida-Virumaa metsa Eesti Energia kateldesse ajamine võib küll nime poolest taastuvenergia olla, kuid sisuliselt ei ole see mitte roheline. EKOenergiana sellist elektrit müüa ei saa. Lisaboonusena läheb osa EKOenergia tulust uute taastuvenergia projektide toetuseks ja hüdroenergiaga rikutud jõgede seisundi parandamiseks (http://www.ekoenergy.org/et/our-results/climate-fund/). EKOenergia märgisega elektripaketti pakub Eestis hektel ainukesena Imatra elekter (http://www.imatraelekter.ee/pakett/roheline-valik/).

Järgmine hea valik on päritolutunnistusega elektri ostmine – eriti kui veidi ise juurde uurida. Nimelt annab tunnistus teada, kus kohas müüdud elekter toodetud on ja sealt peab juba ise järeldused tegema, kui keskkonnasõbraliku elektriga on tegu. Päritolutunnistus tuleb muidugi kaasa EKOenergia paketiga ja lisaks pakub seda 220 Energia, ainult äriklientidele pakub päritolutunnistust Elektrum.

Ka Eesti suurimal tootjal Eesti Energial on oma rohelise energia pakett, kuid tuleb arvestada, et sellega päritolutunnistust kaasa ei saa. Põhjuseid ma sellele siinkohal oletama ei hakka. Selge on aga see, et ilma tunnistuseta ei ole kindel, kust nende taastuvenergia tuleb ja kui roheline see tegelikult on. Samuti ei tea me, kas müüdud kogus ikka vastab tegelikult toodetud kogusele. Peaksime lootma vaid nende enda aususele ja kinnitustele.

Läti elektritootja Elektrum kirjutab oma kodulehel palju keskkonnasõbralikkusest ja osa nende toodangust on taastuvenergia, mis toodetakse Daugava jõel. Sealjuures tasub tähele panna, et hüdroenergia on küll põlevkivienergiast oluliselt puhtam, kuid tammidel põhineval hüdroenergial on looduskaitsega mitmeid konflikte. Alexela Energia pakub keskkonnasõbraliku valikuna Blue energiat, milles on samuti suur hüdroenergia osakaal, kuid samas sisaldab see ka tuumaenergiat ja fossiilkütustel põhinevat energiat.

Niisiis, valik on lai, osad rohelisemad kui teised. Elektrimüüja ja -paketi vahetamine on omast kogemusest rääkides üle ootuste kerge - piisab vaid soovi avaldamisest ja edasi teeb uus elektrimüüja kliendi eest kõik vajalikud asjaajamised eelmise müüjaga lepingu lõpetamiseks või paketi vahetuseks. See on palju lihtsam, kui paljude muude, igapäevast tähelepanu nõudvate keskkonnasõbralike eluharjumuste kujundamine. Mis veelgi parem - see on ühekordne tegevus, aga positiivne mõju on kestev.

 

2 www.riigikontroll.ee/Portals/0/Upload/Polevkivisektor.docx

Täpsemalt on rohelisest elektrist juttu Rohelise elektrivaliku alalehel.


Piret Väinsalu
Foto: Erakogu


Добавить комментарий

Email again: