Комментарий

Silvia Lotman: Pariisis sündis lootus, kuid mis edasi?

Detsembris panid 196 riigi läbirääkijad Pariisis lõpuks punkti ajaloolisele kliimamuutuste vastasele leppele. Samal ajal tuli kliimauudiseid ka mujalt. Indias hukkus sadu inimesi üleujutuses ja viis miljonit jäid lõksu linna, mille üleujutus muutis saareks. Inglismaal mõõdeti ajalooline vihmasaju rekord, mis muutis ajaloolised maastikud järveks. Rekordilised üleujutused haarasid ka Maldiivide saarestiku India ookeanis. On detsember, kuid eestimaalased ootavad endiselt lund ja sügistormid ei taha lõppeda.
Sellises tormilises kliimas, milleni maailm 2015 aastal jõudnud on, paistab Pariisi kokkulepe nagu hea lepe, mis oleks pidanud sündima juba 1995. aastal kui maailma riigid esimest korda ÜRO kliimakonventsiooni raames läbirääkimiste laua taha istusid. Riigid on seadnud endale vabatahtlikke eesmärke kasuhoonegaaside heitme vähendamiseks. Need eesmärgid on tagasihoidlikud. Näiteks USA plaanib vähendada süsinikdioksiidi heidet 2025 aastaks 19% võrreldes aastaga 1990. Euroopa Liidu võetud kohustused on jäetud sellistesse raamidesse, et hetkel ei sunni need ka Eestit vähendama invesnteeringuid põlevkivitööstusse.

Pariisi läbirääkijad on teinud väga täpset ja tasakaalukat tööd: kokku on lepitud täpselt nii, et ei keskkonnakaitsjad ega fossiilkütuste tootjad ei kaebleks liiga palju. Neil on õnnestunud lubada vaestele riikidele selliseid kompensatsioone, et neid hoida läbirääkimiste laua taga, kuid mitte piisavalt, et taastuvenergeetika saaks teha tõsise arenguhüppe. Seega on maailmal lõpuks mingigi kliimalepe, mida tähistada. Kuid kui kõik jääb seni antud lubaduste juurde, siis ei pääse me kliima soojenemisest 3,5 kraadi võrra tööstusrevolutsiooni eelsest ajast. Ja seda on liiga palju. Sel aastal sai täis üks kraad soojenemist ja me juba näeme liustike sulamist ja maailmamere taseme tõusu.

Kui selline lepe oleks sõlmitud 1995. aastal, siis oleks nende lubadustega tõesti olnud võimalik jääda 1,5 kraadi piirini, mida riigid lepingu tekstis eesmärgiks seavad. Nüüd on aga aeg palju kiiremaks tegutsemiseks. Pariisi kliimakonverents andis ka kiiremale tegutsemisele panustajatele lootusi juurde. Kliimamuutuste vastane liikumine on kasvanud väga võimsaks vahendiks, millega mitte valitsused, vaid kodanikud ise suudavad maailma muuta: üliõpilased nõuavad ülikoolide lahti sidumist fosiilkütustest, linnakodanikud üle maailma pöörduvad oma linnajuhtide poole, et muudetaks energialeppeid, tulevikku vaatavad investorid viivad oma raha fossiilkütuste ärist puhta energia ettevõtetesse. Seega, lootust on!

Silvia Lotman
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees

Fotod: Kliimabuss

Добавить комментарий

Email again: