Neljapäeval, 18. novembril kell 10 algab Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal „Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2035 – „Eesmärk 55“ saavutamine“.
Istungil teevad ettekande Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas, Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste ning Tartu Ülikooli professor, ASi Milrem teadus- ja arendusjuht Mart Noorma.
KUTSUME ARUTELU JÄLGIMA!
Riigikogu veebiülekande kaudu Riigikogu kodulehel: https://www.riigikogu.ee/infoallikad/multimeedia/otseulekanded/ või ERRi otseülekandena: https://www.err.ee/1608406454/otse-kell-10-riigikogu-arutab-el-i-ja-eesti-kliimaeesmarke
Mis on Euroopa Komisjoni Eesmärk 55 (Fit for 55) ettepanekute pakett?
Juulis 2021 tuli Euroopa Komisjon välja terve hulga ELi energia- ja kliimapoliitikat kujundavate regulatsioonide muudatusettepanekutega. Kokku kuulub paketti 12 regulatsiooni. Ettepanekute paketti nimetatakse “Fit for 55”, mis viitab muudatusettepanekute eesmärgile – muuta ELi seadusandlust selliselt, et see võimaldaks vähendada ELis kasvuhoonegaaside heitmeid vähemalt 55% 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga. Sellises eesmärgis leppisid Euroopa Liidu liikmesriikide peaministrid ja presidendid kokku 2020. aasta detsembris. Varem oli 2030. aasta siht saavutada heitmete vähenemine vähemalt 40% võrra võrreldes 1990nda aastaga.
“Fit for
55” ettepanekutepakett on osa ELi Rohelisest kokkuleppest (European Green Deal) ning hõlmab selliseid valdkondi nagu näiteks
taastuvenergiat ja energiatõhusust, maakasutust ja metsandust, energia maksustamist,
transporti, põllumajandust ja jäätmeid, heitmetega kauplemist ja süsiniku piiriülest maksustamist.
Kas
muudatusettepanekute pakett ning 55% eesmärk on piisavad, et taltsutada
kliimamuutust?
Varasemast
karmim eesmärk ELis ning sellel tuginev “Fit for 55” pakett - vähendada
emissioone vähemalt 55% võrra võrreldes 1990nda aastaga aastaks 2030, jäävad siiski ebapiisavaks, et Pariisi kliimaleppe
eesmärke täita.
On hinnatud, et praeguste
kliimalubaduste kontekstis prognoositav temperatuuritõus põhjustab Euroopas 8%
SKT vähenemise juba aastaks 2050. Selleks, et Euroopa Liit täidaks Pariisi
leppega võetud kohustused, tuleb emissioone 55% asemel vähendada vähemalt 65% võrra 2030. aastaks. Vaid
sellisel juhul annaks EL oma õiglase panuse globaalse temperatuuritõusu
piiramisel kuni 1,5°C-ni.
Milline on
muudatusettepanekute mõju Eestile?
Oodata võib kliimaeesmärkide tõstmise vajadust kõikides valdkondades. Heitmetega kauplemise süsteemi ehk ETSi eeldatav karmistumine mõju Eestile on peaasjalikult seotud põlevkivienergeetikaga, sest karmimad regulatsioonid vähendavad selle valdkonna konkurentsivõimet energiaturul veelgi.
Kui siiani on väga suur hulk Eesti heitmete vähendamisest tulnud just ETSi süsteemiga kaetud sektoritest ehk suurenergeetikast ja tööstusest, siis uuel perioodil on oodata suuremat tähelepanu pööramist ka ETSi alt välja jäävatele sektoritele (nn non-ETS), nagu näiteks hooned, transport, põllumajandus ning jäätmed, mis on siiani kliimaeesmärkide täitmisesse panustanud vähe võrreldes ETSi alla kuuluvate valdkondadega, või viimasel kümnendil oma heitmeid pigem kasvatanud, nagu näiteks põllumajandus või transport. Hoonete ja maanteetranspordi osas plaanib Euroopa Komisjon tulla välja ka uue spetsiaalse heitmetega kauplemise süsteemiga, et rakendada süsiniku maksustamist ka neis sektorites.
Samuti on oodata taastuvenergiaeesmärgi tõstmist ning energiatõhususele senisest suurema tähelepanu pööramist.
Süsiniku sidumise osas on oodata muudatusi ka metsandust, maakasutust ja maakasutuse muutust hõlmava LULUCF regulatsiooni, et ELis tervikuna suurendada süsiniku sidumisvõimet neis valdkondades.
Kuidas ja millal saavad muudatusettepanekutest muudatused?
Euroopa Komisjon plaanib liikmesriikidega ettepanekute konkreetses sisus kokkuleppele jõuda kolmepoolsetel läbirääkimistel (triloogidel) ning muudes vormides kohtumistel. Täpne aeg sõltub, kui tugevad n-ö koalitsioonid ja opositsioonid tekivad ning kui ruttu suudetakse kõiki kolme osapoolt rahuldavale kompromissile jõuda. Juhtohjad jäävad eelduslikult Sloveenia ja Prantsusmaa kätte, kes on Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigid vastavalt 2021 aasta lõpuni ning 2022 juuni lõpuni.
Eestimaa Looduse Fond avaldas 2021 .aasta septembris 13 ettepanekut “Eesmärk
55” paketile.
ELFi hinnangul jäävad Euroopa Komisjoni ettepanekud süvenevat kliimakriisi arvestades vähenõudlikuks. ELFi ettepanekute keskmes on valdkonnad, kus ELFi arvamusel on tarvis kõige kiiremaid ja ambitsioonikamaid muutusi. Nendeks on põlevkivitööstus ja metsandus, ent ettepanekud käsitlevad ka Euroopa Komisjoni paketi üldeesmärke.