USA
on Hiina järel teine suurim kasvuhoonegaaside emiteerija ning on
muidugi küsimus, kas suudetakse täita Pariisi leppe eesmärki -
hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus 1,5-2 kraadi piires. Kui
võtta kogu ajalooline sealt atmosfääri jõudnud kasvuhoonegaaside
kogus, on USA
jätkuvalt
suurim süüdlane inimtekkelises kliimamuutuses. Seetõttu on Trumpi
tegevus ääretult küüniline ja tema kõnet saatnud retoorika USA
jätkuvast juhtrollist keskkonnakaitses lihtsalt naeruväärne.
Vastupidiselt
Trumpi lubatule ei too kõnealune lühinägelik otsus paraku USA
majandusse õitsengut, vaid võib hoopis pidurdada seal viimastel
aastatel hoogsalt arenenud ja palju töökohti loonud
taastuvenergeetika arengut.
Ka
väiksel Eestil on põlevkivienergeetika tõttu ebaproportsionaalselt
suur kliimamõju. On aeg võtta otsustavalt suund põlevkiviajast
väljumiseks, sest tulevik on vaieldamatult vaid ökoloogiliselt
vastutustundlikul majandusel, mitte taastumatute loodusvarade
raiskamisel.
Ühe suure riigi suurt ja kindlasti ka ajutist lollust ei maksa
järele ahvida,
vaid pigem kasutada oma väiksust kui võimalust haarata juhtroll
vältimatult vajalikus energeetikarevolutsioonis.
