Uurisime keskkonnaminister Tõnis Mölderilt, mida ta peab suurimaks võiduks ja suurimaks kaotuseks, millega Eesti ÜRO kliimakonverentsilt tagasi tuli ning mis on see üks ja kõige tähtsam samm, mille Eesti peaks ette võtma, et aidata kaasa üleilmse kliimasoojenemise hoidmisele 1,5C piires.
Mis on Teie hinnangul suurim võit Eestile COPilt? Miks?
Eestile ja kogu maailmale on suur võit, et Glasgows lepiti kokku Pariisi
kokkuleppe reeglistik, mida on viimased 6 aastat edasi lükatud teema keerukuse
pärast. Ehk sisuliselt lepiti kokku kasvuhoonegaaside kvoodikaubanduse
reeglites ja Pariisi leppe rakendamise aruandluses. Seda selleks, et
kvooditehingu järgsed heitkogused ka tegelikult väheneksid ning säiliks riikide
ambitsioon kasvuhoonegaase vähendada. Reeglite alusel pannakse paika kauplemise
alused, et ülemaailmselt süsinikuheidet vähendada.
Vähem oluline ei ole ka riikide ambitisiooni tõus, nt tulid mitmed
riigid COPi eel välja uute kliimaneutraaluse kavadega, nende hulgas Tai
Kuningriik, India ja Austraalia. India nt plaanib saada kliimaneutraalseks
aastaks 2070, mis on oluline lubadus, kuna nende panus on 7% kogu maailma
kasvuhoonegaasidest.
Samuti kutsuti kõiki riike kiirendama oma heitekärpeid ja uuendama 2022. aasta lõpuks riiklikke eesmärke, et hoida kliima soojenemine 1,5 kraadi piires. Euroopa Liit esitas enne Glasgow kliimaläbirääkimisi ÜRO-le enda uue kliimaeesmärgi, millesse panustab ka Eesti. Esitatud ühine liikmesriikide eesmärk põhineb roheleppega kinnitatud eesmärgil vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaasi heitkoguseid -55% võrreldes 1990. aastaga.
Eesti jäi COPil silma kõrvalüritustel, kus koostöös partneritega jagas
parimad praktikad ja erasektori lahendusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks ning
kuidas teaduse ja tehnoloogiaga koostöös saavutada riiklikke kasvuhoonegaaside
vähendamise eesmärke. Ka tutvustas Eesti COPil oma uut globaalset
algatust „Data for the Enviroment Alliance“ ehk DEALi, mille eesmärk on
lihtsustada ligipääsu keskkonnaandmestikule, mis omakorda aitab arenguriike
keskkonnaprobleemide kaardistamisel ja lahendamisel.
Lisaks ametlikele läbirääkimistele toimus COP 26-l palju kõrgetasemelisi
arutelupaneele ja kohtumisi. Keskkonnaministrina osalesin läbirääkimistel
teisel nädalal, lisaks kohtusin Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku ministri,
Läti ja Leedu keskkonnaministri, Euroopa Regioonide Komitee ning Gruusia keskkonna
aseministriga ja osalesin lennundussektori kliimaneutraalsusele ülemineku
teemalisel õhtusöögil mh koos USA kliima eriesindaja John Kerryga.
Mis on Teie hinnangul suurim kaotus Eestile COPilt? Miks?
Nii Eestile kui maailmale tervikuna on Glasgow kliimapakt ehk
läbirääkimiste otsuste dokument kindlasti edasiminek. Pakt tõstab ambitsiooni
kliimamuutustega tegelemiseks ja nimetab põhisambad, millega ÜRO riigid koos
edasi tegelevad. Taunitav on aga see, et pakt oleks saanud olla veel
ambitsioonikam ja hoida meid veelgi kindlamalt 1,5 kraadi eesmärgi kursil.
Arvestada aga tuleb, et tegemist on läbirääkimistega ja kokkulepped
saavutatakse vaid siis, kui kõik on nendega nõus.
Samuti tuleb järgmistel kliimakõnelustel uuesti päevakorda võtta
arengumaade rahastus. Arengumaad on kliimamuutuste mõjudele haavatavamad ning
kliimamuutused toovad kaasa seal reaalseid kahjusid ja elude kaotust. COP26l
oli korduvalt arutelul, et arengumaad ei saa
jätkuvalt piisavalt toetust kliimamõjudega kohanemiseks ja arenenud
riigid pole täitnud oma varasemat lubadust 100 miljardit osas. COPi eel
kutsuti riike üles lubadust pidama. Üksikute summade laekumisest olulisem on
aga süsteemsus ja ülevaade, millistel alustel arengumaade rahastamine peab
toimuma, nende osas COPil kokkuleppele ei jõutud ja sestap jätkatakse arutelu
järgmisel aastal.
Milline peaks Teie meelest olema Eesti järgmine üks ja ainus kõige
olulisem samm, et aidata kaasa üleilmse kliimasoojenemise hoidmisele Pariisi
kliimaleppega sihiks seatud ning COP26 üheks põhieesmärgiks oleva 1,5C piires?
Eesti konkreetne plaan, kuidas jõuame kliimaneutraalsuseni. Seejuures on
oluline võtta arvesse meie riigi erisusi, toetamaks meie rahva heaolu, aitamaks
majanduskasvule kaasa ja tagamaks tulevastele põlvedele turvaline elukeskkond.
Iga riigi panus on tähtis, olenemata asukohast ja suurusest.
- Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi Johanna Maarja Tiigi kokkuvõtteid #COP26 esimesest nädalast ning kogu konverentsist ning
- #COP26 intervjuusid peaminister Kaja Kallasega, kliimaaktivist Kertu Birgit Antoniga ja Sunly juhatajaga Priit Lepaseppaga.