“Kuigi Eesti heitmed on maailma mastaape võrreldes absoluutarvudes väiksed, oleme inimese kohta siiski Euroopa Liidu saastajate esirinnas ning peame näitama üles solidaarsust, et saavutada hädavajalik riikidevaheline koostöö.” - Rahvaalgatus Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035
Alustame taustast - miks on kasvuhoonegaase puudutavate jooniste peal tihtilugu ühikuteks “CO2 ekvivalent”? Põhjus on selles, et kasvuhoone-efekti põhjustavad mitmed erinevad gaasid ning mugavam on neid mõõta ühiselt. See aga ei tähenda, et kõik gaasid on võrdse mõjuga. Näiteks on metaan (CH4) oluliselt võimsama efektiga kui CO2. Statistikud on katsete ja kokkulepete tulemusena jõudnud otsuseni, et metaani heitmed tuleb CO2 ekvivalendi saavutamiseks korrutada arvuga 28. Seega 1 tonn CH4 heitmeid on võrdväärne 28 tonni CO2ga. Teiste gaasidega tehakse sarnaseid tehteid, kuigi kordajad on erinevad. Sellise arvutuse järgi võime öelda, et Eestis oli 2017 andmete järgi levinumaks kasvuhoonegaasiks CO2, mis moodustas kõikidest heitmetest 89,3%.
Juuresolevat joonist vaadates jääb ilmselt silma, et kohe ajajoone alguses toimub kasvuhoonegaaside heitmete tugev langus. Aastaks 1993 langes Eesti heide võrreldes 1990. aastaga ligi 50% seoses Nõukogude Liidu lagunemisega ning põlevkivitööstuse tugeva kokkutõmbumisega. Arvestades pea kolmekümne aasta pikkuseid läbirääkimisi ja teadlikkuse tõusu seoses kasvuhoonegaaside mõjuga maa kliimale ning Eesti osalust erinevates kliimalepetes, võib olla lausa uskumatu, et 2017. aasta andmete järgi on Eesti heide täpselt sama, mis 1993. aastal.
Aastate vältel on suuremaid kõikumisi esinenud vastavalt majandustõusudele ja -langustele ning oma osa mängib kindlasti ka ilmastik. Sellega eristume me selgelt ülejäänud Euroopast - 2018. aasta esialgsete andmete kohaselt tõusid Eesti CO2 heitmed +4.5%, samas kui Euroopa keskmine trend oli -2.5%. Kliimamuutuste vastu võitlemine on võimalik ainult läbi koostöö ja solidaarsuse. Selles osas on Eestil veel pikk tee minna, kuid aega õite vähe - õnneks oleme me töökas rahvas ning kui vaid võtaksime ambitsioonikama eesmärgi, teeksime me selle ka teoks. Ambitsioonikama eesmärgi seadmiseks kogume allkirju algatusele "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035".
Kommentaari postrile kirjutas Madis Vasser Eesti Rohelisest Liikumisest