Hoonete energiatõhususe parandamine lööb kolm kärbest ühe hoobiga: aitab meie omad inimesed välja energiavaesusest, vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja sõltuvust fossiilkütustest.
Kõrged energiahinnad survestavad eeskätt kehvemal järjel olevaid leibkondi, kes elavad enamasti hoonetes, mis vajavad heaks sisekliimaks ülekütmist, kuna nende soojapidavus on madal. Hoonete sektor tarbib 40% Euroopa Liidu kogu energiatarbimisest ja panustab kasvuhoonegaaside heitesse 36%. Eestis moodustas majapidamiste energiatarbimine 2021. aastal 35 protsenti kogu energia lõpptarbimisest. Direktiiviga lahendatakse nõiaring, kus madala energiatõhususega hooned söövad ära suure osa perede eelarvetest, sundides neid tegema valikuid tühja kõhu ja külma toa vahel. Swedbanki andmetel puuduvad 68% nende klientidest kuu lõpuks säästud. Suure osa kuludest moodustab aga just eluase, millest märkimisväärse osa moodustavad küttekulud. Elamute rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50%, mis aitab oluliselt kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Hoonete renoveerimine on üks lihtsamaid, kiiremaid ja mõjusamaid viise, kuidas vähendada meie endi kulutusi ja samal ajal säästa energiat ning nii aidata kaasa kliimamuutuse pidurdamisele. Kliimamuutusega tegelemine aga on majanduslikult soodsam kui tegevusetus.
Vaata ka klippi kortermaja renoveerimise kogemusest Tartus:
Mida vähem kulub energiat,
seda vähem sõltume riikidest, kes varustavad meid fossiilenergiaga.
Energiatõhusamad hooned muudavad ka majanduse negatiivsetele majandusšokkidele
vastupidavamaks. Fossiilenergia on üksikute riikide pärusmaa ning nagu ajalugu
on korduvalt näidanud, siis nende riikide suva viib hinnad turul üles. See aga
omakorda mõjutab negatiivselt impordist sõltuvate riikide majandust.
Euroopa Parlament küll kinnitas hoonete renoveerimise sihid Euroopa Liidus ning peame neid õigeks, kuid selleks, et direktiiv kehtima hakkaks, peab see veel läbima kooskõlastusringi Euroopa Nõukogu, Parlamendi ja Komisjoni vahel. Üks tähtsamaid lahendamist vajavaid küsimusi on, kuidas jagada toetusi õiglaselt nii ELi tasandil kui ka riigisiseselt. Investeeringud renoveerimiseks on suured ja kohest rahalist kasu majapidamistele ei too, kuid on pikemas vaates kasulikud nii riigile kui ka indiviididele. Tulevikus saadav kasu on aga kehv motiveerija, mistõttu tuleb inimeste toetamiseks leida viise, mis toovad kasu saamise varasemaks ja nihutavad tasumist kaugemale, et katta tehtud kulutused saadava kasu arvelt.
Artikli autorid on Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer ja Eestimaa Looduse Fondi taastuvenergiaekspert Ingrid Nielsen
Lugu ilmus Eesti Päevalehes 15.03.2023