30. septembril 2019 andsid keskkonnaühendused peaminister Jüri Ratasele üle algatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” pöördumise. Samal päeval jõudis algatus ka Riigikogusse, kus see oktoobri alguses keskkonnakomisjonile menetlemiseks edastati. Komisjon arutas pöördumist koos huvirühmadega, sh algatajatega, oma istungil 2019. aasta novembris ning käesoleva aasta veebruaris tegi keskkonnakomisjon Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada kollektiivse pöördumise “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” arutelu olulise tähtsusega riikliku küsimusena täiskogu istungi päevakorda 19. märtsil.
Et kuulutati välja eriolukord, jäi Riigikogu suure saali arutelu teemal "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" märtsis ära. Samas tõdes keskkonnakomisjon keskkonnaühendustele saadetud kirjas, et peab endiselt väga tähtsaks arutlemist kliimaneutraalsuse teemal Riigikogu täiskogul. Arutelu on planeeritud eriolukorrajärgsesse aega.
Veel enne eriolukorda jõudsid mitmed Riigikogu komisjonid siiski omakeskis arutleda rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” üle. Allpool mõned väljavõtted meile saabunud seisukohtadest komisjonides:
Keskkonnakomisjon toetab kollektiivse pöördumise algatajate (Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus) arvamust, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu: “Kliimaneutraalsele majandusele üleminek peab toimuma võimalikult kiiresti, sest mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb." Keskkonnakomisjoni vastuskirjasaab lugeda siit.
Maaelukomisjon peab kliimaneutralsuse teemat oluliseks, ent näeb, et praegu pole kliimaneutraalsuse võimalikkust aastaks 2035 piisavalt analüüsitud.
Majanduskomisjon toetab liikumist kliimaneutraalsuse suunas, küll aga leiab, et 2035 ambitsioon tundub majanduslikus mõttes ühiskonnale liiga kallis.
Sotsiaalkomisjon ei pea 2035. aastat eesmärgina võimalikuks, sest hindab kliimaneutraalsuse küsimusega seotud Ida-Virumaa ülemineku küsimust tundlikuks.
Rahanduskomisjon leiab lootustandvalt: "Arutelu tulemusel jäi rahanduskomisjon seisukohale, et kliimaneutraalsuse eesmärgi võimaliku kiirema saavutamise jaoks tuleb valitsusel analüüsida, missugused tegevused ja investeeringud on kõige olulisemad ning arvutada, milline on nende maksumus ja mõju, kui kliimaneutraalsuse eesmärk saavutada aastaks 2035. Riik peaks oma poliitika kujundamisel investeeringutes algusest peale arvestama mõjudega kliimale. Järgmiste aastate investeeringuid kavandades tuleb arvestada iga investeeringu puhul vajadust jõuda kiiremini kliimaneutraalsuseni. Praegu on olukord selline, et vajadus kliimaneutraalsuse saavutamiseks on, kuid see nõuab tehnoloogilise ja ühiskondliku suutlikkuse kiiret ning laiapõhjalist arengut."
Algatusega “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus 1,5 kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.
Kõik eelmainitud seisukohad on kättesaadavad Riigikogu kodulehel 08.10.2019 kuupäeva juures.
Et kuulutati välja eriolukord, jäi Riigikogu suure saali arutelu teemal "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035" märtsis ära. Samas tõdes keskkonnakomisjon keskkonnaühendustele saadetud kirjas, et peab endiselt väga tähtsaks arutlemist kliimaneutraalsuse teemal Riigikogu täiskogul. Arutelu on planeeritud eriolukorrajärgsesse aega.
Veel enne eriolukorda jõudsid mitmed Riigikogu komisjonid siiski omakeskis arutleda rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” üle. Allpool mõned väljavõtted meile saabunud seisukohtadest komisjonides:
Keskkonnakomisjon toetab kollektiivse pöördumise algatajate (Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ja Keskkonnaõiguse Keskus) arvamust, et Eesti peab saavutama kliimaneutraalsuse võimalikult kiiresti teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu: “Kliimaneutraalsele majandusele üleminek peab toimuma võimalikult kiiresti, sest mida kaugemale lükata strateegiliselt olulised otsused ning meetmete rakendamisega alustamine, seda keerukamaks ja kallimaks kliimaneutraalsuse suunas liikumine läheb." Keskkonnakomisjoni vastuskirjasaab lugeda siit.
Maaelukomisjon peab kliimaneutralsuse teemat oluliseks, ent näeb, et praegu pole kliimaneutraalsuse võimalikkust aastaks 2035 piisavalt analüüsitud.
Majanduskomisjon toetab liikumist kliimaneutraalsuse suunas, küll aga leiab, et 2035 ambitsioon tundub majanduslikus mõttes ühiskonnale liiga kallis.
Sotsiaalkomisjon ei pea 2035. aastat eesmärgina võimalikuks, sest hindab kliimaneutraalsuse küsimusega seotud Ida-Virumaa ülemineku küsimust tundlikuks.
Rahanduskomisjon leiab lootustandvalt: "Arutelu tulemusel jäi rahanduskomisjon seisukohale, et kliimaneutraalsuse eesmärgi võimaliku kiirema saavutamise jaoks tuleb valitsusel analüüsida, missugused tegevused ja investeeringud on kõige olulisemad ning arvutada, milline on nende maksumus ja mõju, kui kliimaneutraalsuse eesmärk saavutada aastaks 2035. Riik peaks oma poliitika kujundamisel investeeringutes algusest peale arvestama mõjudega kliimale. Järgmiste aastate investeeringuid kavandades tuleb arvestada iga investeeringu puhul vajadust jõuda kiiremini kliimaneutraalsuseni. Praegu on olukord selline, et vajadus kliimaneutraalsuse saavutamiseks on, kuid see nõuab tehnoloogilise ja ühiskondliku suutlikkuse kiiret ning laiapõhjalist arengut."
Algatusega “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” soovitakse riigilt kiiret tegutsemist kliimamuutuse pidurdamiseks teaduspõhiste ja kogu ühiskonda kaasavate õiglaste lahenduste kaudu. Algatusega liitus 1,5 kuu jooksul 2848 inimest ning 12 organisatsiooni.
Kõik eelmainitud seisukohad on kättesaadavad Riigikogu kodulehel 08.10.2019 kuupäeva juures.