Kliimamuutuste pidurdamisel 1,5 kraadi juures ja elurikkuse kao peatamisel on lisaks inimühiskonna toimimiseks vajaliku keskkonna tagamisele ja konfliktiohu vähendamisele ka majanduslik ja poliitiline väärtus.
Mida kauem venitame tegevustega, seda kallimaks muutub kliimaneutraalsuse saavutamine. Kliimamuutuste kiire pidurdamine on majanduslikult soodsam kui hiljem tekkinud kahjude korvamine. Mõningaid näiteid:
ÜRO Keskkonnaprogrammi hinnangul ulatuvad kliimamuutustega kohanemise kulud selle kümnendi lõpuks iga-aastaselt kuni 300 miljardi dollarini ning 2050. aastaks kuni 500 miljardi dollarini.
Kui EL ja teised maailma riigid suudavad täita oma praeguseks hetkeks võetud kliimalubadused, siis jõuab maailm endiselt 2,4 kraadise soojenemiseni.
Swiss Re hiljutise analüüsi järgi kaotab maailm 2,6 kraadise soojenemise tulemusel SKPs 14%. Kui suudame aga jääda soojenemisega alla 2 kraadi ehk kinni pidada Pariisi leppest, siis on kaotus 4%.
Need on vaid mõned näited võimalikest kahjudest. Siiski tuleb arvestada hiljuti avaldatud uuringu leiuga, et kuigi kliimamuutuste kahjude majanduslikes hinnangutes on palju määramatust, on senised analüüsid kahju tugevasti alahinnanud. Samal ajal on ambitsioonikas tegutsemises mitmeid võimalusi. Näiteks Euroopa Liidu renoveerimislaine tõotab tuua ELi 160 000 rohelist töökohta.
Näiteid looduse majanduslikust väärtusest ja elurikkuse kao kahjudest:
Looduse majanduslik väärtus kliima reguleerimisel Euroopas on 464 dollarit hektari kohta aastas.
Elurikkuse kaol on suured majanduslikud kahjud, kuna enam kui pool ehk 40 triljonit eurot maailma SKPst sõltub loodusest.
Eesti maasikakasvatuse näitel võib tolmeldajateta jääda saamata 3,9...18,7 miljonit eurot aastas.
Metsade taastamise näitel on hinnatud, et iga looduse taastamisse investeeritud dollar toob tagasi 7-30 dollarit looduse hüvede paranemise ning sotsiaalmajandusliku kasu kaudu.