Vaid vähesed Europarlamendi Eesti saadikud tegutsesid oma mandaadi ajal looduse heaks

Viis Euroopa keskkonnaühendust avaldasid Euroopa Parlamendi valimiste eel tulemustabeli, mis võtab kokku Euroopa Parlamendi saadikute hääletustulemused viimase viie aasta jooksul toimunud keskkonna- ja kliimaalastel hääletustel. Eesti saadikutest on kõige enam kliima- ja elurikkuse kriisi ohjeldamiseks vajalikke algatusi toetanud Sotsiaaldemokraadid, seejärel Keskerakonna ja Reformierakonna MEPid. Kõige keskkonnavaenulikumate hääletustulemustega paistab silma EKRE esindaja, tagantpoolt teiseks jääb Isamaa saadik.


Ühendused hindasid MEPide hääletustulemusi 30 õigusakti puhul, sealhulgas näiteks Looduse taastamise määrus, LULUCFi regulatsioon, Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), Jõupingutuste jagamise määrus (JJM ehk ESR), Heitkogustega kauplemise süsteem (ETS) ja paljud teised. Tulemustabeli analüüsis jagati Euroopa Parlamendi parteid oma hoiaku järgi kolmeks: Euroopa Roheleppe kaitsjad, tegevuste edasilükkajad ning “eelajaloolised mõtlejad” ehk keskkonnakaitse pidurid. Roheleppe kaitsjate hulka kuulusid kõige parema tulemuse saanud Rohelised/Euroopa Vabaliit, samuti vasakpoolsed (EÜV/PVR) ning Sotsiaaldemokraadid ja demokraadid (ESP). Edasilükkajaks liigitus Renew Europe. “Eelajalooliste mõtlejate” tiitli said Euroopa Rahvapartei (EPP), Identiteet ja Demokraatia (ID) ning Konservatiivid ja Reformistid (ECR).

Hääletustulemusi hinnati lähtuvalt poliitikasoovitustest, mida on andnud viis Euroopa keskkonnaühendust: CAN Europe, BirdLife Europe, European Environmental Bureau, Transport & Environment ja WWF European Policy Office. Eestimaa Looduse Fond on Euroopa vabaühenduste kliimavõrgustiku (CAN Europe) liige.

#votefutureEU

Rohkem infot Euroopa vabaühenduste kliimavõrgustiku
CAN-Europe kodulehelt:  https://caneurope.org/eu-parliament-scoreboard-2024/