WWFi analüüs on õiglase ülemineku kavade osas kriitiline

Hiljaaegu analüüsis Maailma Looduse Fond (World Wildlife Foundation, WWF) ühes partneritega EL liikmesriikide õiglase ülemineku plaane ning leidis, et kuigi need peaksid aitama kaasa kiiremale liikumisele kliimaneutraalsuse poole, võivad plaanitud investeeringud hoopis saastavate tegevuste jätkumist toetada.

Balti elektrijaam. Foto: Katre Liiv

Kokku vaadeldi  8 liikmesriigi 14 regionaalset õiglase ülemineku kava. Kui plaanidest võib leida süsinikuneutraalsele majandusele üleminekuks olulisi lubadusi, nagu näiteks ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtt, ei saa keskkonnaühenduste hinnangul ühtki kavadest esile tõsta kui eeskujulikku näidet õiglase ülemineku soodustamisest. Sellest tulenevalt pöördusidki 2021. aasta septembri alguses mitmed ühendused üle Euroopa, nende seas ka Eestimaa Looduse Fond, Euroopa Komisjoni poole konkreetsete soovitustega, kuidas liikmesriikidega läbirääkimistel viia õiglase ülemineku kavad kooskõlla EL kliimaeesmärkidega, aga ka säästliku ja sotsiaalse arengu põhimõtetega.  

Näiteks on soovitustes viidatud, et selleks, et olla Pariisi kliimaleppega kooskõlas, peaksid kavad sisaldama piirkonniti tegevuskava söest või põlevkivist väljumiseks hiljemalt 2030. aastaks, sest ainult nii on võimalik hoida globaalse temperatuuri tõus 1.5℃ juures. Enamikel juhtudel ei ole plaanid kooskõlas Pariisi kliimaleppega, nagu ka Ida-Virumaa puhul Eestis. Kui üldjuhul lähtuvad kavad EL eesmärgist saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050, ei ole ükski nendest piisavalt ambitsioonikas, et toetada Euroopa Liidus aastaks 2030 seatud sihte, sh näiteks energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärke.  

Probleemiks on muuhulgas ka see, et kavadega plaanitakse mitmel juhul investeeringuid seniste saastavate praktikate jätkamiseks või fossiilkütustega seotud taristusse, jäätmepõletamise võimekuse suurendamiseks. Hinnatud 14st kavast pelgalt kaheksas kirjeldatakse selgelt väikeettevõtlusele ülemineku toetamist, samas kui kuues plaanis on ehk isegi ebaõiglaselt suur toetus plaanitud suurettevõtete investeeringuteks. Samal ajal ei kirjelda mitte ükski hinnatud plaanidest, kuidas arvestatakse investeerimisotsuste tegemisel “saastaja maksab” põhimõtetrintsiipi. 

Ida-Virumaa õiglase ülemineku kava peaks valmima sellel sügisel, misjärel saavad täpsemaks toetuste kasutamise tingimused. Kokku koostatakse 27 EL liikmesriigis 53 õiglase ülemineku kava. Nende koostamisel tuleb rääkida läbi huvirühmadega, kaasata kodanikuühiskonda ja kohalikke kogukondi. Enamik plaane peaksid jõudma Euroopa Komisjoni 2021. aasta teises pooles ja saama heakskiidu aasta lõpuks.

Loe lisaks: