Laupäeval, 14. augustil kell 18 toimub Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel Arvamusfestivali Maa alal arutelu “Kliimaneutraalsus - miks see nii palju haiget teeb?”
Uurisime Ida-Virumaal üles kasvanud, praeguselt Riigikogu liikmelt ja Kohtla-Järve linnavolikogu liikmelt Eduard Odinetsilt, mis kõige enam haiget teeb, kui ta mõtleb, kuidas me kliimaneutraalsuse poole liigume:
"Kõige rohkem teeb haiget töö puudumine. See, et inimestele ei pakuta asemele samaväärset tööd. Inimesed tahavad tööd, tahavad ja on harjunud tegema rasket tööd. Saama selle eest ka väärilist tasu. Ja see teebki kõige rohkem haiget, et me paneme need asjad praegu kinni selle kriitika alusel, et need saastavad meie loodust ja on halvad meie kliimale. Me ei paku mitte midagi asemele. Ainult juttu, et kunagi midagi tuleb, et kunagi tulevad uued tööstused, uued tehnoloogiad ja uued maavarad. Kus need on? Näidake. Näidake nendele kaevuritele, et nüüd te täna olete siin kaevanduses, homme me paneme kaevanduse kinni ja ülehomme te lähete tööle teistsugusesse tööstusesse, kus te saate kasutada neid oskusi, mis teil on ja neid harjumusi mis teil on. Ja ma kardan, et see teebki kõige rohkem haiget. Ja see teeb haiget ka minule.
Ma nägin väga hästi, mis juhtus minu isa ja emaga, kui Ahtmes pandi kaevandus kinni ja nad korraga kaotasid töö. Meil oligi nii, et samas kaevanduses töötasid, ema, isa, ema vend, ema isa ja nad kõik jäid korraga tööta. Ja ma ei taha näha samasugust keerulist olukorda oma venna peres ja tema laste peal, nagu oli meil oma peres, minul ja mu vennal. Ja oligi väga keeruline. Ei olnudki mõnikord suurt midagi süüa. Mu vend oli siis veel koolilaps, aga mina ehk käisin keskkooli lõpuklassides või isegi ülikoolis juba. Väga raske oli.
Haiget teebki määramatus. Halba on ennustatud väga selgelt, aga head ei paista mitte kuskilt. Ainult jutud. See tekib inimestes trotsi ja ka sellist tunnet, et riik ei hooli nendest. Sest tavalised inimesed olgu nad eestlased või venelased, kaevurid või poemüüjad, nad ju omistavad kõikidele sellistele protsessidele riigi sildi külge. Inimesed ei tee vahet, on see kohalik omavalitsus, riik või Euroopa komisjon või ÜRO, inimeste jaoks on see kõik riik. Riik paneb kaevandused kinni, riik nõuab kliimaneutraalsust. Ja riik peab pakkuma ka lahendusi."
Arutelu keskendub kliimaneutraalsusele ülemineku õigluse aspektile ning annab hääle neile, keda muutused erineval moel puudutavad. Mida tähendab kliimaneutraalsus meist igaühe jaoks, milliseid loobumisi eeldab ja mida võime sellest võita? Kuidas paremini mõista neid, kes tulihingeliselt muutuse vastu seisavad ja neid, kes justkui toimiva lammutamist nõuavad? Siirdeprotsessist puudutatud räägivad oma loo, muutuste juhid aitavad neid mõtestada ja arutelus osalejad erinevaid lahendusi hinnata.
Arutelul osalevad suurte siirete ekspert Margit Keller Tartu Ülikoolist, riigihaldusminister Jaak Aab, aktivist Madis Vasser Eesti Rohelisest Liikumisest ning oma lugu jagavad muutuste keerises olevad inimesed. Arutelu juhib Helen Tammemäe.
Loe lisaks:
- AF2021. Miks kliimaneutraalsus nii palju haiget teeb? Meelis Eldermann
- AF2021. Miks kliimaneutraalsus nii palju haiget teeb? Andra Jelle
- AF2021. Miks kliimaneutraalsus nii palju haiget teeb? Kauaaegne idavirumaalane
- Kliimaneutraalsuse arutelu kava
- Arvamusfestival 2021 kava
- Maa ala Facebooki leht jooksva infoga