Ida-Viru roheplaan: koosloome on ühtviisi tähtis nii pereõhtusöögi valmistamisel kui ka maakonna rohelisemaks muutmisel

Kui läheme poodi süüa ostma, siis arutame enne perega, mida süüa teeme ja mida seega poest tarvis osta on, sest tahaks ju, et kogu pere valminud rooga hiljem hea meelega sööks. Nii on söögi tegemine ühislooming, kuhu iga kõnealusest söögikorrast puudutatud pereliige saab sõna sekka öelda ja nii söögi valmistamise protsessis otsustaja olla. Kui pere ühise söögikorra korraldamisest kõrvale jätta võib juhtuda, et sööjaid laua taga ei ole või süüakse vaid viisakusest. Varem või hiljem kannataks pere omavaheline läbisaamine, tekiks tülisid ja ütlemisi. Võimalik, et söögi tegemise vastutus läheks peres edaspidi kellelegi, kes ülejäänutega paremini arvestada oskab. Pere on nagu ühiskonna minimudel ehk söögitegemise loo võib üle kanda palju suurematele ja tervet ühiskonda või mõnd selle osa puudutavatele tegemistele. Näiteks sellele, kuidas tulla Eestis ühiselt toime üha rangemate kliimaeesmärkidega, rohepöördega, õiglase üleminekuga, Ida-Virumaa roheplaaniga.

Ida-Virumaa roheplaani koosloomeline kohtumine huvirühmadega Narvas 2021. Foto: Reelika Alunurm / DDStratLab

Koosloomet kasutatakse üha enam erinevate tegevuste ja teenuste planeerimisel, et need oleksid realistlikud, kasutatavad, vastaksid valminuna kasutajate ootustele. Näiteks, kui planeerime katki läinud asjade parandamise töökoda, on oluline, et saaksid kaasa rääkida kohalikud inimesed, need, kes hakkavad enda katkiseid asju parandusse viima, inimesed ja organisatsioonid, kes saaksid rahaliselt ettevõtmist toetada, aga ka inimesed, keda huvitaks sellise töökoja eestvedamine. Koosloomes tegutsemine õpetab meid aru saama, kuidas teised inimesed mõtlevad, mida nad vajavad ja mis neid motiveerib ning teised õpivad sama meie kohta. See aitab “nihutada” tükid õigesse kohta pusles ning tulemus on kõigile ühtviisi nauditav. Koosloome mõte on tekitada alt-üles innovatsiooni ja luua osalejate vaheline sünergia, kus samal ajal üksteiselt õpitakse, võrgustutakse, eksperimenteeritakse.

Ida-Virumaa roheplaani koosloomeline kohtumine huvirühmadega Narvas 2021. Foto: Reelika Alunurm / DDStratLab
Ida-Virumaa roheplaani koostamine ongi toimunud justnimelt võimalikult paljude sellest puudutatud osapoolte ühise tööga, nn koosloomes. Kohalike inimestega, avaliku sektoriga, ettevõtjatega, teadlastega ja teiste huvilistega on alates 2020. aastast palju kordi ühiselt arutatud, kuidas Ida-Viru maakonda rohelisemaks muuta – millised on eesmärgid ning milliste tegevustega nendeni jõuda. Esimesena koostati koosloomes taastuvenergia ja energiatõhususega seotud plaan ning siis ring-, sini- ja biomajanduse plaan. Need kaks kokku moodustavad roheplaani, kuhu sai ühise töö tulemusena kokku ligi 30 tegevust. Aprilli teises pooles, 19.04 võetakse tervikplaan koos Ida-Virumaa elanikega, ettevõtjatega, aktiivsete tegutsejatega, eestvedajatega ja kõigi teiste huvilistega ette, käiakse läbi ning mõeldakse, mida igaüks on valmis tegema selleks, et plaanist saaks teod. See on maakonna inimestega juba vähemalt kolmas arutelu alates roheplaani koostamise algusest. Rohke osavõtt on tõestus sellest, et idavirumaalastel on suur huvi enda maakonna tuleviku vastu ning ollakse valmis kaasa rääkima ja kindlasti ka eest vedama ja osalema erinevates tegevustes.

Loe vene keeles / на русском



Kirjutas: Katre Liiv, Eestimaa Looduse Fond
Lugu ilmus eesti ja vene keeles Narva linna lehe haridusteemalises lisalehes (Narvskaja Gazeta) 31.03.2022