Kui soovime, et puidu kasvamisel õhust kinni püütud süsinik kiirelt õhku tagasi ei jõuaks, siis tuleb puitu raiuda mõõdukalt ja kliimasõbralike majandamisvõtetega, nagu näiteks püsimetsandus, ning teha sellest pikaealisi tooteid. Bioenergiat peab tootma targalt, kasutades võimalikult palju ära jääkpuitu, mis muuks väärindamiseks ei kõlba.  

Parim kliimamuutusi pidurdav tehnoloogia on mets kasvama jätta ning seda juurde kasvatada. Kasvavad metsad seovad õhust süsinikku ning vanad metsad oma toimiva ökosüsteemiga talletavad aina rohkem süsinikku mulda - seda palju rohkem kui põllumaadel!  

Kui puude eluring täis saab, siis lagundavad selle miljonid väikesed elusorganismid, kes on omakorda aluseks suurele elurikkusele looduses. Nad muudavad vanas puidus leiduva süsiniku endale kasulikuks energiaks ja nõnda jääb osa sellest ringlema mulda erinevate loomakeste, seente ja bakterite kehades, kes paljunevad, kasvavad ja üksteist söövad. Loomulikul jõuab ka osa „ära söödud” puidusüsinikust õhku tagasi.  

Metsaalasid saab laiendada varem loomakasvatuse alla läinud põllumaa arvelt. Loomakasvatuse all on tervelt 31% maismaast - kui see ala oleks kõik ühes kohas, siis võiksid risti-põiki läbi sõita 4 Euroopa suurust ala ja näha vaid loomasööda põlde ja karjamaid!