Fossiilsete kütuste põletamisele pakub alternatiivi taastuvenergia, näiteks päikese-, tuule-, hüdro- ja ka bioenergia. On selge, et taastuvenergialahendused ning nende kombineerimine sõltuvad asukohast - ühes paigas on mõistlikum kasutada enam päikese-, teises hüdroenergiat jne.

Eesti majandus ja energeetika sõltuvad täna tugevasti põlevkivienergeetikast, kuid ka siin on tarvis sellest loobuda. Just põlevkivienergia tekitab Eestis kõige enam kasvuhoonegaase, mistõttu väikesel Eestil on maailmas inimese kohta väga suur süsiniku jalajälg.

Eesti kontekstis on alternatiivideks näiteks meretuulepargid, säästlikult varutud biomass ja päikeseenergia, hea elektrivõrkude ühendus Põhjamaade ja Kesk-Euroopa riikidega  - kasutada tuleks neid kombineeritult.

Foto: Sebastian Ganso, Pixabay


Vastab tõele, et fossiilkütuste kasutamise lõpetamine toob endaga kaasa majandusliku kahju, kuna nendesse ressurssidesse on tänaseks investeeritud juba miljardeid eurosid, mida pole võimalik tagasi teenida fossiilkütuseid maa sisse jättes. Samas toob suurt majanduslikku kahju ka fossiilkütustega jätkamine, sest kaootilistes keskkonnatingimustes toimetamine muutub kulukamaks ning lisaks kaovad paljud nn “ökosüsteemide teenused”, millele me tihti hinda ei oskagi külge panna.

Põlevkivienergeetikast väljumiseks on vaja läbimõeldud ja põhjalikku strateegiat.