Fossiilsete kütuste põletamisele pakub alternatiivi taastuvenergia, näiteks päikese-, tuule-, hüdro- ja ka bioenergia. On selge, et taastuvenergialahendused ning nende kombineerimine sõltuvad asukohast - ühes paigas on mõistlikum kasutada enam päikese-, teises hüdroenergiat jne.

Eesti majandus ja energeetika peavad järgnevatel aastatel põlevkivist elektritootmisest loobuma, sest just põlevkivienergia tekitab Eestis kõige enam kasvuhoonegaase,. Väikesel Eestil on maailmas just põlevkivienergia kasutamise tõttu inimese kohta väga suur süsiniku jalajälg.

Eesti kontekstis on alternatiivideks näiteks mere- ja maismaatuulepargid, säästlikult varutud biomass ja päikeseenergia, hea elektrivõrkude ühendus Põhjamaade ja Kesk-Euroopa riikidega  - kasutada tuleks erinevaid tootmisviise kombineeritult ning hajutada tootmine üle riigi laiali.

Foto: Sebastian Ganso, Pixabay







Taastuvenergeetikale üle minnes kaob tsentraliseeritud suurtootmine, avanevad võimalused kogukonnaenergeetikaks ja väiketootmiseks individuaaleramutes. Suuremahuliste tuuleparkide kohustuseks on hüvitada ebameeldivused, mis suurarendus tekitab, ning anda võimalus nii kohalikele omavalitsustele kui eraisikutele saada kasu tuulepargiarendustest. Seda nimetatakse kohaliku kasu instrumendiks, mis on 2022 aasta kevadel valitsuses väljatöötamisel. Hajus taastuvenergia tootmine mõjutab tugevalt ka meie julgeolekut - nii varustuskindlust, majanduslikku kui riigikaitselist julgeolekut, sest jaotame nii kulud kui tulud ühtlasemalt ühiskonnas ning hajutatud tootmissüsteemi on raske kõikuma lüüa.

Taastuvenergiale üleminek vajab hästi läbimõeldud plaane - jaamade rajamine ei tohiks tekitada loomaliikidele raskusi ellujäämisel või suuri pöördumatuid kahjustusi looduskeskkonnale. Puhta energia nimel ei pea raadama metsi, kuivendama soid, panema kinni randasid või takistama inimeste ja loomade-lindude liikumist nende harjumuspärastel aladel. Maailmas on palju häid näiteid, kuidas sobitada energiatootmist vanadesse karjääridesse, linnamaastikesse, merele eemale lindude ning loomade rändeteedest ja toitumisaladest ning massiivsetele põllumajandusmaastikele.

Põlevkivienergeetikast väljumiseks on Rohetiiger pakkunud välja teekaardi, mis võimaldaks Eestil hiljemalt aastal 2040 olla 100% taastuvenergia riik.

Vastab tõele, et fossiilkütuste kasutamise lõpetamine toob endaga kaasa majandusliku kahju, kuna nendesse ressurssidesse on tänaseks investeeritud juba miljardeid eurosid, mida pole võimalik tagasi teenida fossiilkütuseid maa sisse jättes. Samas toob suurt majanduslikku kahju ka fossiilkütustega jätkamine, sest kaootilistes keskkonnatingimustes toimetamine muutub kulukamaks ning lisaks kaovad paljud nn “ökosüsteemide teenused”, millele me tihti hinda ei oskagi külge panna.

Grupp kohalikke entusiaste propageerib ühe lahendusena ideed püstitada mõnda mereranda Eesti oma tuumajaam. Potentsiaalset tuumajaama tutvustatakse kui ohutut ja puhast elektritootmise viisi, mis oleks justkui lahenduseks ka kliimamuutuse probleemile. Kasvuhoonegaase tuleb vähendada kohe, tuumajaamade rajamiseks kulub aega, nad on väga kallid läbi terve elukaare ning neil on väga suur CO2 jalajälg just püstitamisel. Paraku kaasnevad tuumajaamaga mitmed teisedki tõsised riskid. Kommertskasutuses moodultuumajaama, mida mõeldakse Eestisse rajada, pole maailmas olemas. Uue tehnoloogiaga katsetamine teeks Eestist sisuliselt katselabori. Tuumajäätmed on üliohtlikud ja kiirgavad aastatuhandeid, turvalist jäätmete lõppladestamise näidet maailmas veel olemas pole ning Eestis puudub koht, kuhu jäätmeid matta põhjavett reostamata. Loe lähemalt siit!

Eesti Rohelise Liikumise eestveetav tuumainfo veebileht.


Uuendatud 09.04.2022