Mis on kliimamuutus?

Kliimamuutus on ilmastikuolude muutumine pika aja jooksul - seda aastakümnete või lausa miljonite aastate jooksul, konkreetses piirkonnas või kogu Maal. 

Tänapäeval (ja ka siin veebilehel) räägitakse eelkõige 1880. a tööstusrevolutsiooniga hoo sisse saanud globaalsest kliimamuutusest, mille peamiseks põhjustajaks on teadlaste hinnangul inimtegevus. Inimtegevuse tagajärjel õhku paiskunud kasvuhoonegaasid on põhjustanud globaalse keskmise temperatuuri tõusu pea  1° C võrra, mis põhjustab aga omakorda hulgaliselt muutusi üle maakera. Sestap räägimegi mitmuses "kliimamuutustest".


Kust teame, et kliima muutub?

Mõned faktid:

  • Kasvuhoonegaaside CO2, CH4 ning N2O sisaldus atmosfääris on võrreldes viimase 800 000 aastaga enneolematult kõrge. CO2 sisaldus atmosfääris on tõusnud 40% võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.

     

  • Maakera kuumeneb üle - võrreldes aastaga 1880 on maa keskmine temperatuur tõusnud pea 1°C võrra. Alates 2001. a on registreeritud ajaloo 18 kõige kuumemat aastat.  ÜRO 2018. a lõpus avaldatud kliimaraport hoiatab, et üle 1.5°C tõus võib tuua kaasa selliseid tagajärgi, millega toimetulek käib inimestele üle jõu.


  • Maismaajää ning arktika merejää vähenevad. Antarktika kaotab alates 2002. aastast igal aastal 134 gigatonni ja Gröönimaa 287 tonni jääd. Aastatel 1981- 2010 vähenes merejää hulk 13,3 % igal kümnendil.

  • Maailmamere tase tõuseb jää sulamise ning vee paisumise tõttu ( kuna temperatuur tõuseb). Juulis 2016 oli maailmamere tase 8,48 cm kõrgem kui aastal 1993. Ennustatakse, et aastaks 2100 võib merevesi tõusta 0,8 - 2 m, mis tähendaks, et sajad miljonid inimesed peavad elukohta vahetama.


  • Muutunud on aastaaegade loomulik muster. Sagenenud ja intensiivistunud on sellised äärmuslikud ilmastikunähtused nagu kuumalained, põuaperioodid ja vihmavalingud.


    Kliimamuutuse põhjustest ja tagajärgedest loe lähemalt SIIT!


Uuri ka:

NASA kliimale pühendatud koduleht ja kliima ajamasin
ÜRO IPCC raport 2018