20. sajandil muutus maaparandus tänu fossiilkütusel töötavatele võimsatele masinatele massiliseks: kuivades piirkondades suunati jõgesid ümber, tavapärane oli ka märgalade kraavitamine. Suurim kliimamõju on eelkõige turvasmuldadega maade kuivendamisel. Valdavalt kuivendatakse soid selleks, et kasvatada seal metsa või viljelda põllukultuure, ent ajendiks on ka turba või teiste maavarade kaevandamine.


Foto: Marko Kohv

Turvasmuldade koosneb koostises on ülekaalus orgaaniline aine, mille osakaal turbas on aga juba 80-97%, orgaanilisest ainest aga ligi 50% moodustab süsinik. Kui looduslikul režiimil soodes turvas aina koguneb, siis inimese teostatud kuivenduse järgselt ei pruugi enam turba ladestumist toimuda, samuti hakkab lagunema mullas juba seotud süsinik, mis veetaseme alanemise järgselt hakkab mineraliseeruma. Lihtsustatult muutub toidulaud mullas kuivemaid tingimusi eelistavatele ja elutegevuseks orgaanilist ainet tarvitavatele lagundajatele suuremaks ning nende organismide tegevuse tulemuseks on kliimamuutust enim põhjustav kasvuhoonegaas CO2.

Näide: turbaalade kuivendamise katastroofiline mõju Indoneesias

  • Maailma mastaabis on kõige kriitilisemad turbaalad Indoneesias, kus turvasmuldadega on kaetud 22,5 miljonit hetkarit - see on umbes 5 Eesti suurust ala.

    Indoneesia turvasmuldadel asuvaid vihmametsi põletatakse aleks või raiutakse ja kuivendatakse, et teha ruumi õlipalmi istandustele või muule põllumajandusele, mille toodete järele on suur nõudlus eelkõige arenenud lääneriikides kui ka areneva majandusega piirkondades Aasias.

    Nõnda kaotab iga päev elu näiteks 25 orangutani ning on üha tõenäolisem, et selle liigi saab varsti kanda väljasurnud liikide nimistusse.

    Lisaks aeglasele, ent järjepidevale süsiniku eraldumisele kuivendatud turvasmuldadest toimub süsiniku välkkiire õhku paiskumine tulekahjude tõttu, mis sealkandis on muutunud tavapäraseks. Juba alates 1990. aastatest katab Kagu-Aasiat umbes kord aastas tugev suitsuvine, mis ei lase unustada kriitilist olukorda. Märgiline oli 2015. aasta, mil Borneo ja Sumatra tulekahjudest paiskus aasta jooksul õhku juba miljard tonni süsihappegaasi. Tulekahjud neil kahel Indoneesia saarel olid seega suuremad saastajad kui USA majandus
    .

Pildil on Indoneesia märts 2014. Sateliitfotol 400 metsatulekahjut, peamiselt turvasmuldadel asuvates metsades. Paljud tulekahjud süüdati eesmärgiga rajada palmiõliistandusi. NASA . Jeff Schmaltz, LANCE/EOSDIS MODIS Rapid Response Team NASA GSFC. Ülesvõtte autor Holli Riebeek.

Muidugi on üle maailma on soid ja vihmametsi veelgi, mille kuivendamine hoogustab kliimamuutusi. Näiteks Baltimaades on kokku ligi 28 600 km2 turbaalasid, millest enam kui poolte olukord on halvenenud ja seda peamiselt kuivendamise tõttu.