Kliimamuutustest tingitud muutused temperatuuris, merevee tasemes, ilmastikunähtustes (tormid) jmt mõjutavad üha enam inimesi üle kogu maailma.

Kõige enam kannatavad vaesemad, ülerahvastatud piirkonnad. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti looduskeskkonnast ning neil on vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Samal ajal on just jõukamad riigid suurimad kliimamuutuse põhjustajad.

Ränne

Kliima muutumine sunnib paljusid inimesi oma kodudest lahkuma. Valitsustevaheline kliimamuutuste töörühm on pakkunud, et aastaks 2050 on maailmas 150 miljonit kliimapõgenikku.  

Neist suurem osa on sunnitud rändama oma koduriigi sees. Seejuures on kannatajaks enamasti kõige vaesem osa rahvastikust. On teada, et väljaränne põllumajandusest sõltuvates piirkondadest on kliima soojenemisega otseselt seotud.

Kui maakera keskmine temperatuur peaks tõusma veel 2°C võrra, on sel märkimisväärne mõju ennekõike troopilises kliimavöötmes elavatele rahvastele. Hinnanguliselt tuleks neil oma elutingimuste parandamiseks võtta ette kuni 1000 km rännakuid. Ebaproportsionaalselt kiire lahkumine troopilistelt aladelt põhjustab omakorda rahvastikutiheduse hüppelist kasvu (kuni 300%) troopika äärealadel ja subtroopikas. 

Maailmapanga  Groundswelli raport, mis uuris kliimamuutuse mõju rändele Mustas Aafrikas, Lõuna-Aasias ning Ladina-Ameerikas, leiab, et aastaks 2050 on neis piirkondades sunnitud 143 miljonit inimest oma riigi sees kodudest lahkuma. Olgu põhjuseks joogivee nappus, saagikuse langus, meretaseme tõus või tormikahjud. Neist 86 miljonit inimest läheb liikvele Mustas Aafrikas, 40 miljonit Lõuna-Aasias ning 17 miljonit Ladina-Ameerikas.

Konfliktid

Kliimasoojenemine toob muuhulgas kaasa äärmuslike põudade esinemise. 2018. a IPCC raportis tõdetakse, et põudadel on otsene seos konfliktide tekkimise ja süvenemisega ennekõike just vaesemates ja põllumajandusest suuremas sõltuvuses piirkondades, nt Lähis-Idas. Kontrollimatu temperatuuritõusu tõttu eeldatakse troopilisematelt aladelt sellistes kogustes inimrännet, et teatud maailma osades muutuvad riigipiirid tähtsusetuks. Konfliktipõhjuseid tekib aga kliimamuutuse tagajärjel ilmselt teisigi.


Transport

Peamised kliimaga seotud tegurid, mis teedevõrku mõjutavad, on sademed, vooluvesi, jäätumine, kuumus, mereveetaseme tõus ja tuul. Enim tuleb arvestada suurtest vihmasadudest tulenevate kahjudega: suurenev sademete ning vooluvete hulk toob kaasa üleujutused, teede minema uhtumise, sildade kahjustumise ning suurendab maalihete, teepõhja äravajumise ja erosiooni ohtu. Veekahjustused võivad autodel probleeme tekitada aastaid hiljemgi.

Prognooside järgi kasvab edaspidi jäitepäevade arv ja sellega tuleb nii autojuhtidel kui teehooldajatel arvestada. Lumeta ja vihmane tali toob kaasa pideva jäätõrje ja soolamise. Maanteeameti kinnitusel aitavad nullilähedane temperatuur ja pidev soolamine teede lagunemisele väga palju kaasa. Eriti saavad soolamise tõttu kannatada viaduktid, sillad ja tunnelid, kui boorsesse pinda või pragudesse sattunud sool pinda lõhub. Jäätõrjel kasutatavad ained satuvad teelt edasi loodusesse ning saastavad loodust.

Karmistuvate kliimaregulatsioonide valguses muutuvad üha vajalikumaks ühistransport, elektriautod ja ka kütusevabad ning tervislikud liikumisvhahendid, nt jalgrattad linnaliikluses.


Põllumajandus/ aiandus

Kliimamuutus mõjutab oluliselt põllumajandust ning aiandust. Mõned näited:

  • Liigniiskus ja äärmuslikud sademed: kasvatavate kultuuride valik hakkab sõltuma liigniiskuse taluvusest. Rasked sajuhood põhjustavad üleujutusi ja lõhuvad taimi, mis võib kaasa tuua saagi hävinemise, lisaks kannavad tugevad sajud toitaineid mullast välja, pinna- ja põhjavette, mis ühtpidi reostab joogivett ja teistpidi jätab taimed toiduta.

  • Kuumalained ja põud: paljud tänased sordid ei ole piisavalt põuakindlad ja ei taha ka liigset kuuma (nt teraviljad, raps). Kasvuhooned vajavad kuumadel ilmadel eriti hoolt ja liigne kuumus ei meeldi paljudele "vanadele lemmikutele".

  • Haigused ja võõrliigid: taimehaiguste ning taimi ohustavate seente laialdasem levik.

  • Samal ajal ei pruugi kliimamuutused vaid negatiivselt mõjuda - Põhja-Euroopas võib põllukultuuride saagikus mõnevõrra suureneda.


Toidulaud

Oleme harjunud sööma hommikuti Aafrikast toodud banaani, Hiinast toodud helbeid ja Poola õuna. Fossiilkütuste järgses maailmas muutub meie toidulaud kindlasti kohalikumaks, valik väiksemaks ning sõltub rohkem ka siinsest ilmastikust. Kui aga kliimamuutuse tagajärjel kannatab meie põllumajandus, kannatab ka toidulaud.


Tervis

Sagenevad ja üha äärmuslikumaks muutuvad kuumalained toovad kaasa erinevaid terviseriske eelkõige vanematel inimestel. 2003. aasta suve kuumalaine ajal suri Euroopas keskmisest 70 000 inimest rohkem.

Soojem ilm mõjutab ka inimeste vaimset tervist. Näiteks mõjuvad mitmed psühhotroopsed ravimid soojemas keskkonnas ebaefektiivsemalt. Kuumalainete korral soovitatakse inimestel pigem kodus viibida, mis soodustab ka sotsiaalset isolatsiooni ja üksildustunnet. Pidevad halvad uudised keskkonna teemadel võivad põhjustada inimestes depressiooni ja nn “ökoängi”.

Rahakott


Fossiilkütuste keskmine hind on paratamatult tõusuteel. Ühest küljest mõjutavad seda aina tõusvad keskkonnatasud, teisalt ka fossiilkütuste järjest töömahukam tootmine, kuna lihtsasti ligipääsetavad ja kvaliteetsed varud on ammendunud.

Kulud eluasemete temperatuuri reguleerimiseks võivad jääda praegusega samale tasemele, kuid muutuvad hooajati - edaspidi on talvel küttekulud  väiksemad, suvel aga jahutuse arved suuremad.

Taastuvenergia laiem levik langetab elektrienergia hinda, sest tegemist on tootmise ja paigaldamise järel nn “kütusevabade” lahendustega, mis ei vaja pidevaks töötamiseks mingisuguse kütuse lisamist.

Ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemise tõttu sattub inimeste vara senisest enam ohtu, kahjud suurenevad ning sellest lähtuvalt kallinevad ka kindlustusmaksed.