1. Jälgi toidu päritolu - eelista kohalikku, mahedat või kasvata ise!

  • Eelista kohalikku toitu ja võimalikult vähe vahendajaid. Transpordiks kulub kõige vähem energiat, kui toit tuleb kodu lähedalt.

  • Kasvata enda aknalaual/rõdul/aias köögivilju ja maitsetaimi.

  • Linnas elades otsi üles oma kogukonna aed, kus saab samuti ise köögivilju kasvatada. Vaata Tartu Maheaed.

  • Käi turul ja talukaupa müüvates poodides. Kohalikku mahetoitu müüvate kaupluste nimekirja leiad siit.

  • Poes käies jälgi, kuidas on pood oma külmletid üles seadnud. Ilma usteta letid raiskavad väga palju energiat! Anna poele tagasisidet ja soovita ustega lette.

  • Mõtle juba suvel oma talvise toidulaua peale. Tee hooajalisi hoidiseid ja pane värsket toitu sügavkülma (nii säilivad kõige paremini ka paljud toitained) või keldrisse. Selliselt ette valmistudes ei pea sa talvel ostma nii palju imporditud köögivilju ja saad süüa tervislikku, mitmekülgset ja puhast toitu aastaringi.

2. Söö rohkem taimset toitu ja vähem liha!

  • Vähenda liha ja piimatoodete kogust toidulaual. See ei tähenda, et peaksid tingimata taimetoitlaseks hakkama. Nädalas söödava punase liha hulk võiks põhineda toitumissoovitustel. Eestimaalased sõid aga 2016. aastal liha keskmiselt 82,2 kilogrammi ehk viis korda rohkem. Juba lihakoguste vähendamisel on oluline mõju!

  • Söö üha enam taimset ja tee taimetoidupäevi! Maitsvaid retsepte ja nõuandeid leiad nt Facebooki grupist "Jah, see on vegan!", taimetoit.ee, veganmaailm.com, banaanisaar.ee, heatoit.com, nädalamenüü ja soovitused ERRi lehel.  Vaata ka mahemärgisega toodetud liha retsepte siit!  
  • Samuti võid vahetada retseptis pool lihakogust välja läätsede või ubade vastu, suure lihatüki küpsetamise asemel tee hoopis mõni lihakaste või pajaroog, kus lihakogus on väiksem jne.

  • Kui sööd liha, siis kõige kindlam ja keskkonnasõbralikum on osta mahedalt toodetud liha ja piimatooteid. Võimalusel eelista poollooduslikel kooslustel kasvanud loomade liha. Kui see ei ole võimalik, eelista Eestis kasvatatud loomi.

  • Ka loomasööt peaks olema keskkonnasõbralik. Mahetootjad peavad kasutama mahesööta, kuid tavatootjatel ei ole paraku kohustust pakendil märkida, kust nende poolt kasutatud sööt pärineb.

  • Kui sööd liha, siis eelista kana, pool-looduslike koosluste liha või metslooma liha. Ka kala on soovitatud. Metaani, mis on mitu korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, tekitavad eelkõige mäletsejad – veised ja lambad.

  • Kui tarbid veise ja lambaliha, siis teadlikult ja mõõdukalt! Nende loomade pidamine tekitab küll rohkem metaani, kuid Eestis võib nende kasvatamine tuua kaasa positiivse mõju pärandkoosluste hooldamise näol. Seega, pane tähele, kus ja kuidas loomad kasvanud on.


3. Valmista toitu energiasäästlikult!

  • Toidu keetmisel, praadimisel või küpsetamisel keera ahi välja juba enne, kui toit päris valmis saanud on. Kuumus on siis veel piisav, et toit selle mõjul valmiks.

  • Tõsta potikaant, ava ahjuust või külmkapiust võimalikult vähe.

  • Pane sügavkülmast võetud toit sulama külmikusse. Sellega kulub külmkapi töös hoidmiseks ja hiljem toidu küpsetamiseks vähem energiat.

  • Leia poti suurusele vastav pliidiraud. Liiga suurt pliidirauda kasutades läheb soojus külgedelt kaduma.

  • Kasuta võimalikult madalat temperatuuri. Vee keetmisel aurustub vesi väga kuuma rauaga keetes lihtsalt kiiremini või läheb energia poti külgedelt õhku  kaduma. See ei aita toitu kiiremini valmistada. Paljude toitude puhul ongi pigem hea kasutada madalat temperatuuri (nt hautamine).

  • Optimeeri ahju kasutamist. Lülita ahi sisse vaid veidi enne kasutamist (mitte liiga varakult). Küpseta mitut toitu samal ajal või üksteise järel.

  • Hoia oma köögiriistad ja -masinad puhtana, niimoodi on energiaülekanne efektiivsem (nt sulata jäätunud külmkapp, puhasta ahi).

  • Valmista mitu toidukorda korraga. Sellega hoiad kokku mitmekordseks soojendamiseks kuluvat energiat.

  • Ära pane sooja toitu külmkappi, lase sel enne toas maha jahtuda. Niimoodi ei pea külmkapp kulutama lisaenergiat jahutamiseks.

  • Vett keetes kasuta potikaant või keeda veekeetjaga.


4. Väldi toidu raiskamist ning sorteeri jäätmeid!

  • Tegutse selle nimel, et peaksid ära viskama võimalikult vähe toitu. Energia, mis on kulunud toidu tootmiseks võiks jõuda sinuni, mitte prügimäele.

  • Planeeri poodi minnes, mida vajad. Sellega vähendad spontaanseid oste ja toiduülejääke ning säästad ka raha.

  • Proovi mitte jätta avatud pakendeid väikese toidukogusega külmkappi vedelema. Selle asemel tee näiteks kohe suurem kogus süüa (järgmine toidukord on mureta!). Kui tead, et sul läheb vaja vaid väike kogus avatud pakendis kiirelt riknevat toitu, siis osta see väiksemas pakendis.

  • Loo oma külmkappi süsteem, kus vanemad toiduained ja avatud pakendid on eespool. Tekita endale toidukordade planeerimisel harjumus arvestada olemasolevate ülejääkidega, mis tuleks esmajärjekorras ära kasutada.

  • Tee vahet märgistel "parim enne" ja "kõlblik kuni". Ära viska automaatselt toitu minema, kui kuupäev on möödas, vaid hinda olukorda.

  • Kogu toidujäätmed biojäätmete konteinerisse, sellest toodetakse väärtuslikku komposti ja saadetakse toitained tagasi ringlusse. Alternatiivina komposteeri biojäätmed oma aias, sellega vähendad transpordikulu ja saad omale toitaineterikka mulla uueks ringiks. Eestis toodetakse ka nutikaid vihmaussidega vermkompostreid, millega saab soovi korral toas komposti toota!

  • Jälgi oma bioprügikasti sisu kriitilise pilguga. Kas märkad äravisatava toidu osas mingeid mustreid? Tee järeldused ja püüa oma toiduülejääke vähendada.

Rohkem kasulikke nõuandeid leiad kodulehelt www.tarbitoitutargalt.ee
Uuri lisaks oma toidu keskkonnamõjudest Foodwebi kodulehelt!