Müüt 7. Tuumaenergia ei konkureeri taastuvenergiaga
TET raport (lk 11): Kokkuvõttes on oluline tagada, et tuumaenergia kasutuselevõtt ei kahjustaks taastuvenergia tootmise ja salvestamise võimsuste lisandumist ega põhjustaks heitkoguste vähendamise edasi lükkamist. Tuumaenergia kasutuselevõtt /…/ ilma et peaksime piirama taastuvenergia arendamist.
TEGELIKKUS: Teadusuuringuga on analüüsitud 123 riigi andmeid ning leitud, et tuumaenergia ja taastuvenergia ei eksisteeri edukalt koos ja tõrjuvad üksteist välja. Selle põhjuseks on mõlemalt poolt loodavad “lock-in”id ehk sõltuvus teatud otsustest, mis teise poole arengut negatiivselt mõjutavad.
On leitud korrelatsioon, et ühe kasutamine põhjustab teise vähem kasutamist. Üksteist välistav efekt tekib mõlemat pidi - kui süsteem optimeeritakse taastuvenergiale, siis on sinna raskem sisse tuua tuumaenergiat ja vastupidi. Taastuvenergial põhineva süsteemi puhul on märksõnadeks detsentraliseeritus, aktiivsete tarbijate turul osalemine ja paindlikkus, mis soosivad paljude erinevate ettevõtete energiaturul osalemist. Sellisel turul kujuneb hind tarbijale parimate pakkumiste najal ning lühiajalisi puudujääke juhitamatus tootmises kompenseeritakse kiirelt juhitavate võimsuste, tarbimise juhtimise ning salvestustega. Tuumaenergiale üles ehitatud süsteemi iseloomustavad tsentraliseeritus ja põhinemine baaskoormusel, mis muudab taastuvenergia kasutuselevõtu kulukamaks ja aeglasemaks.
Jäätmete näitel (kuid see kehtib ka muude süsteemi komponentide puhul) on selge, et tuumaenergiariigiks saades on optimaalsem panustada tuumaenergiale suures mahus, mis vähendab kõiki kulusid toodetava energiaühiku kohta. See aga tähendaks, et riigina peaksime praegusi taastuvenergiaplaane tugevalt vähendama. See mõttekäik on vastavuses ka uuringutulemustega, mis näitasid, et tuumaenergia ja taastuvenergia samas riigis tõrjuvad üksteist välja. Näiteks Soomes jaguneb jäätmete ladustuspaiga rajamise kulu paljude jaamade vahel ära (5 reaktorit koguvõimsusega 4,4 GW). Rootsi uuring hindas, et jäätmete ladustuspaiga rajamiseks on neil vaja lisada 3-4 GW uusi tuumavõimsusi. Praegu on olemas 6 reaktorit koguvõimsusega 6,9 GW.
Näiteid, kus tuumajaam takistab taastuvenergia arendamist Euroopas: Rumeenias on Cernavoda 3 ja 4 reaktor reserveerinud võrgu enda jaoks kõige tuulerohkemas piirkonnas kogu riigis. Uute reaktorite planeerimisega alustati 2006. aastal ning endiselt ollakse planeerimise faasis. Viimased prognoosid annavad valmimistähtajaks 2031. aasta. Tuumaenergia viibimine on seega otseselt pidurdanud piirkonnas taastuvenergia arendamist. Hollandis on Borssele tuumaenergiajaam vastu uutele meretuuleparkidele, kuna konkureerib võrgupiirangute pärast.