Üleskutse ministritele: toetage Euroopa Komisjoni puhta planeedi visiooni!

Kliimamuutuse tõsidust tunnistavate vabaühendustena kutsume teid üles toetama Euroopa Komisjoni ettepanekut, et EL peab jõudma aastaks 2050 süsinikuneutraalsuseni. Seda tuleks eelistada muudele Komisjoni uuritud stsenaariumidele, mis näevad ette sama sihini jõudmise oluliselt hiljem.

Nagu Euroopa Komisjoni väljatöötatud strateegilises visioonis rõhutatakse, on üleminek süsinikuneutraalsele majandusele selleks ajaks mitte üksnes võimalik, vaid targal toimimisel tooks see kaasa suurema majanduskasvu ning lisanduvad töökohad. Süsinikuneutraalsuse saavutamine aastaks 2050 tooks näiteks kaasa 2,1 miljonit uut töökohta võrreldes 1,3 miljoni töökohaga, mida nähakse ette 80% KHG vähendamise stsenaariumi korral.

Tuletame meelde, et valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) 2018. aasta oktoobris avaldatud eriraport 1.5°C teemal näitab, et ebapiisav tegevus kliimamuutuse suunal toob kaasa kataklüsmilised tagajärjed juba praegustele, ent eriti tulevastele põlvkondadele ning võib põhjustada globaalses ökosüsteemis pöördumatuid muutusi, millega inimkond ei suuda toime tulla.

Nii Euroopa kui Eesti inimesed kannatavad kliimamuutuse tagajärgede all juba täna. Euroopas on kliimamuutusega seotud ekstreemsed ilmastikuolud perioodil 2010-2016 põhjustanud iga-aastaselt 12,8 miljardi EUR suuruse kahju. Jättes õigeaegselt tegutsemata, võib see ulatuda 2080. aastaks 190 miljardi euroni, mis võrdub EL SKP 1,8%-lise vähenemisega. Neid prognoose ja viimaseid teadusuuringuid arvestades soovitame lisaks puhta planeedi visiooni toetamisele kaaluda veelgi ambitsioonikama ettepaneku tegemist nii, et EL saavutaks süsinikuneutraalsuse juba aastaks 2040. Seejuures oleks vaja suurendada oluliselt ELi poolt aastaks 2030 seatud KHG vähendamise eesmärki.

Seni on Eesti olnud ELi kliimapoliitika osas pigem sabassörkija. Eestil on aeg sellest rollist välja astuda ning asuda suunanäitaja ja eestvedaja kohale. Kliimamuutused on ühelt poolt küll väljakutse, ent teisalt arenguhüppe võimalus.

Pöördumisega ühinenud organisatsioonid:

Eestimaa Looduse Fond
Eesti Roheline Liikumine
Keskkonnaõiguse Keskus

Arengukoostöö ümarlaud


EEA raport: https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/direct-losses-from-weather-disasters-3/assessment-1

Vastavalt Climate Action Network Europe 2018 raportile on Eesti kliimaeesmärkde täitmise ja seadmise osas EL 28 riigi hulgas tagantpoolt kolmandal kohal: https://www.kliimamuutused.ee/blog/cani-raport-eesti-on-kliimaeesmarkide-taitmisel-tagaotsas



Taustaks: kokkuvõte visioonist „Puhas planeet kõigile”


Visiooni koostamiseks uuriti kolme erinevat tüüpi stsenaariumit:

1. kategooria stsenaariumid saavutasid kasvuhoonegaaside heite vähenemise -80% aastaks 2050 võrreldes aastaga 1990. Nende hulgas oli 5 erinevat stsenaariumit, mille eesmärgiks oli saavutada „tugevalt alla 2 kraadi” soojenemine.

2. kategoorias oli üks üleminekustsenaarium (stsenaarium nr 6), mis kombineeris eelnevat viite ja sellega saavutati -90% heite vähenemine.

3. kategooria püüdleb 1,5 kraadi piiresse jäämist ehk selleks vajalikku süsinikuneutraalsust aastaks 2050. 7. stsenaariumis on suurem tähtsus biomassil ja süsiniku püüdmise tehnoloogiatel, et tekkivat heidet tasakaalustada. 8. stsenaarium toetub vähem tehnoloogilisele edule ja rohkem ELi ettevõtluse ja tarbimise mustrite muutumisele ringmajanduse suunas.

Visioonidokumendis on nenditud, et esimeste stsenaariumitega ei ole võimalik kliimaneutraalsust 2050. aastaks saavutada. Sellisel juhul liigutakse kliimaneutraalsuse poole järk-järgult edasi pärast sajandi keskpaika. Dokumendis on mitmes kohas viidatud viimasele IPCC raportile ja seal välja tulnud vajadusele piirata soojenemine 1,5 kraadi piires, mida on võimalik saavutada ainult juhul, kui aastaks 2050 on maailm jõudnud süsinikuneutraalsuseni.

Kirjas on, et Euroopa peaks siin olema teenäitaja ja teistele riikidele eeskujuks. Siiski on dokumendis endas jäetud veidi lahtiseks, millist stsenaariumit kasutada (seal ei ole selge sõnaga öeldud, et tuleks valida 7. või 8. stsenaarium, mis jõuavad süsinikuneutraalsuseni 2050. aastaks, kuigi lk 25 on need joonisel välja toodud). Öeldakse, et süsinikuneutraalsus saavutatakse, kui kõiki variante kombineerida. Kirjeldatud on raamistikku selle saavutamiseks ning valdkondi, millele tuleb poliitikates enim tähelepanu pöörata.

Dokumendist tuleb ka välja, et süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks ei piisa vaid kasvuhoonegaaside heite vähendamisest, vaid tuleb tegeleda ka heitega, mida ei ole võimalik kõrvaldada. See tuleb siduda kas maakasutuse abil või süsiniku sidumise tehnoloogiatega. Üht suurimat potentsiaali nähakse bioenergia kasutamisel tekkiva süsiniku sidumises.

Julgustava sõnumina on visioonidokumendis kirjas, et viimatise IPCC raporti kohaselt on 1,5 kraadi piiresse jäämine teostatav, kui tegutseme kohe ja kasutame koordineeritult kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid.