Kuhu on jõutud peale 1,5 nädalat kliimakõnelusi? #COP24

Milliseks kujuneb Pariisi kliimaleppe järgmine vaatlus?

Pariisi “reegliraamat” on ekspertide käes olnud juba pikemat aega, oktoobris oli selle lehekülgede arv 236 ning tänaseks on see kahanenud 136 leheküljeni, kuid endiselt kaugel valmimisest. Lehekülgede arvu kahandamine ja sulgudes olevate selgituste eemaldamine on kaval viis jõuda ühise tulemuseni, sest teatud teemad jäetakse piisavalt üldiseks, et kõik sellega nõustuda võiksid.

Niisiis keskendutakse suurele pildile ja jäetakse lahtiseks mitmed detailid, et vähemalt jõuda ühisosani. COPi eesistujamaa Poola peab suutma kogu otsustusprotsessi piisavalt hästi koordineerida. Muidugi kummitab küsimus, kui motiveeritult nad seda teevad, arvestades, et Poola on üks suurimad kivisöe kasutajad.



Ambitsioonide tõstmine

Lisaks tehnilistele läbirääkimistele, kus pannakse paika Pariisi “reegliraamat”, toimus 11.-12. detsembril Talanoa Dialoog. Vastupidiselt eelpool toodud teemale on see eelkõige poliitiline kohtumine, kus on rohkem emotsioone ja vähem nn tähenärimist. Lühidalt oli tegu motivatsiooniüritusega, et riigid oma kliimaambitsioone tõstaksid.

Seda on tõepoolest vaja, kuna praegused riikide panused on kaugel kahe kraadi piiresse jäämisest, rääkimata siis 1,5 kraadist. Ka meie keskkonnaminister lubas Talanoa Dialoogil rääkida kõigest toredast ja uuendusmeelsest, mida Eestis tehakse. Ehk sai ta sealt ka motivatsiooni teha rohkem mõnes praegu Eestis mitte nõnda uuendusmeelses valdkonnas. Saksamaa nimelt on välja toonud olulisena selle, et kivisöepiirkonnad peaksid omavahel rohkem kogemusi jagama energiaülemineku osas. Ka Eestil on sarnased majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud probleemid seoses põlevkiviga, mida tuleks arutada ja planeerida. Niisiis Just Transition võiks olla ka Eesti fookuses.

Hetkel paistab aga, et rohkem on lootust Pariisi “reegliraamatu” sõnastuse kokku leppimises, kui ambitsioonide tõstmises. COPi on ka kritiseeritud, kuna tähelepanu püütakse hoida “reegliraamatul”, mitte ambitsioonide tõstmisel, mis on tegelikult määrava tähtsusega. Sellest sõltub, kas suudame piirata temperatuuritõusu planeedil enne ohtlikku 1,5 kraadi piiri.

Talanoa Dialoogi tulemusena valmis kaheleheküljeline dokument “Call for Action”, mis kutsub üles tegudele, kuid ei ole kuidagi siduv ja seega jääb dialoogi tulemus nõrgaks.


Kliimasõbraliku metsanduse deklaratsioon

Väikese rõõmustava vaheuudisena võib välja tuua selle, et Eesti liitus kliimakõnelustel deklaratsiooniga, mis muuhulgas lubab pühenduda säästvale metsandusele ja hoida metsade abil süsiniku sidumist ja varu. Loodame, et Eesti nende eesmärkide kohaselt ka tegutseb.  Deklaratsiooniga saab tutvuda siin.

Kas ambitsioonika koalitsiooni esile kerkimine suudab päästa COPi?

2015. aastal viis ambitsioonikate riikide koalitsioon selleni, et Pariisi kliimalepe sõlmiti just nõnda edukalt. Ka nüüd on üles kerkinud riikide ühendus, kes ei ole rahul senise asjade käiguga ning näitavad vajalikku julgust - nende hulgas Euroopa Liit, Norra, Kanada, Šveits, Argentiina, Costa Rica, Uus-Meremaa, Mehhiko, Fidži ja Marshalli saared. Nad lubasid ühises avalduses, et suurendavad oma ambitsioone 2020. aastaks. Samuti nõuavad nad, et kohtumise tulemuseks peab olema selge, tugev ja efektiivne vastus IPCC 1,5 kraadi eriraportile, mis peab sisaldama seda, et riigid tugevdavad oma kliimaambitsioone. Nad kutsuvad üles teisi riike ja muid osapooli endaga liituma. 

Millisele kokkuleppele lõpuks jõutakse, selgub arvatavasti laupäeva hommikul. Varsti näeme, millise kuju saab Pariisi “reegliraamat” ning kas COP24 kokkuvõtvas sõnastuses on sees selged ja tugevad kokkulepped või vaid ümmargused ilusad sõnad.


LOE KA 13.12.18  Postimehe artiklit: "ÜRO juht: kliimakõnelustel on "elu ja surma" küsimused lahendamata"



Ülevaate tegi Piret Väinsalu, Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert.