Selge on see, et kõik inimesed tahavad oma koju elektrit, valgust ja soojust, võimalust liikuda ja paljut muud, mis meile on küll igapäevane hüve, aga paljudele veel kättesaamatu. Viimaste jaoks on pidu läbi ja laud tühjaks söödud veel enne, kui nad kohale jõudsid. Kas siis peolaua arve peavad tõesti maksma kõik võrdselt?
Seni on heaolu põhilise näitaja ehk GDP kasv olnud alati seotud energiatarbimise suurenemisega. Energiatarbimise ebavõrdust näitab ilmekalt see interaktiivne maailmkaart, kuhu arengumaad ilmuvad aja möödudes vaikselt, kuid on tänini kaugel läänelikust, võib lausa öelda, et priiskavast energiatarbimisest. Hetkel valitseb suur lõhe, kus 10% maailma rikkaimatest inimestest vastutavad rohkem kui 50% kasvuhoonegaaside õhku paiskamises.
Täna avaldati kliimakõnelustel raport, mis ütleb, et lisaks moraalsele argumendile on arenguriikide toetamine ka ainuvõimalik tee, et kliimamuutust edukalt leevendada. Raporti järgi peab iga riik panustama oma õiglase osa järgi - see tähendab lähtudes ajaloolisest vastutusest, praegusest heitest ja võimekusest. Hetkel ei kajasta riikide lubadused seda piisavalt. Arenguriigid on küll valmis panustama, kuid ilma toetuseta ei ole tõenäoline, et nad oma eesmärgid saavutavad. Neile on vaja nii rahalist toetust kui ka tehnoloogilist toetust, näiteks patendivaba taastuvenergiatehnoloogia jagamist.
Järgmise nädala lõpuks peaks selguma, kuidas maailma liidrid sellele raportile reageerivad ning millised lubadused antakse.