Uudised ja arvamuslood meedias
Kliimakriis läheb Euroopale maksma 12 miljardit aastas, Äripäev, 15. märts
Maailma kõige kuumema aastakümne jooksul kasvas ka Euroopas kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest põhjustatud majanduslik kahju, mis on nüüd üle 12 miljardi euro aastas.
Madis Vasser: energeetika tuleviku küsimus ei ole tehniline, vaid põhimõtteline, Bioneer, 12. märts
Bioneer uuris põhjaliku intervjuu abil Madis Vasserilt järele, miks otsustati keskkonnaühenduste energeetikavisioon kokku kirjutada, mis on selle täpsem sisu ning kuidas see mõjutab, mis energeetikasektoris tulevikus toimuma hakkab. Arutelu II osa saab lugeda siit.
Soe kliima võib venitada põhjapoolkera suved sajandi lõpuks pooleaastaseks, ERR Novaator, 10. märts
Kliimamuutuse mõju on sedavõrd suur, et 2100. aastaks võivad põhjapoolkera suved kesta kuni kuus kuud, leidsid Hiina teadlased.
Alex Mason: Jõmakate tüvede ahju ajamine ei lahenda kliimaprobleeme, Postimees, 9. märts
Metsapuidu põletamine energia saamiseks peaks piirduma osa raiejääkide põletamisega, kinnitab Maailma Looduse Fondi (WWF) Euroopa poliitika kontori vanemspetsialist Alex Mason intervjuus Fookuse toimetajale Rein Kuresoole.
Ukraina pisarad Eesti tuumatuleviku pärast, Bioneer, 9. märts
Emotsionaalne ja üdini aus arvamuslugu Eesti Rohelise Liikumise praktikandilt Xeniya Kozlovalt, kelle perekond oli osa Tšernobõli tuumakatastroofist. On oluline, et avalikkus oleks teadlik kõikidest riskidest, mida tuumajaama rajamine endaga kaasa tuua võib.
Keskkonnafoorum: keskkonnahoid on põllumajanduse lahutamatu osa, Põllumajandus.ee, 9. märts
2. märtsil toimus esmakordselt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) Keskkonnafoorum 2021. Keskkonnafoorum on järelvaadatav siin.
Sõna «tuumajaam» mõjub nagu härjale punane rätik, Postimees, 4. märts
Samal ajal kui Fermi Energia jätkab õhinal juttu Eestisse tuumajaama rajamisest ning ihkab aasta lõpuks näha riikliku planeeringu protsessi algatamist, on asjasse puutuvate kohalike inimeste suhtumine erinev.
Energiatehnoloog: kliimaneutraalsus on saavutatav ka põlevkiviga, ERR, 4. märts
Euroopa Liidu kliimaeesmärkide järgi peaks Eesti olema 30 aasta pärast kliimaneutraalne. Kuna suur osa Eesti süsinikuheitest tuleb põlevkivitööstusest, on tööstuse sulgemise kõrval teine võimalus süsihappegaas kinni püüda ja taaskasutada, rääkis Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist.
Riik ei hakka tuumajaama rajajate pilli järgi tantsima, Äripäev, 3. märts
Eestisse tuumajaama rajamise lubamise või keelamise otsus sünnib laiapõhjalise arutelu järel, mitte arendajate soovist, räägib Äripäeva raadio värskes saates "Energiatund" keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt.
Keskkonnaühendused taotlevad valitsuselt kliima- ja energeetika valdkonna alusdokumentide uuendamist, Metsamajandusuudised, 3. märts
Üle 20 keskkonnaühenduse saatis Vabariigi Valitsusele pöördumise, milles taotlevad kahe riiklikult olulise kliima- ning energeetikavaldkonda reguleeriva raamdokumendi - Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP) ning Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) avamist ning kaasajastamist.
Keskerakond: põlevkivisektori töötajatele tuleb anda palgatoetust, Pealinn, 3. märts
Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsess peab looma uusi töökohti ja suurendama sissetulekute taset maakonnas ning lisaks ümberõppele ja uutele töökohtadele tuleb vajadusel läbi töötada palgatoetus nendele, kes sektori ümberkorralduste tõttu senist tööd jätkata ei saa.
Ivan Sergejev: Ida-Virulased hakkavad tajuma, et rohepööre ei ole millegi “kinnipanek”, vaid ulatusliku uuenemise võimalus, Maaleht, 2. märts
Õiglase ülemineku koordinaator räägib kuidas põlevkivimajanduselt uuele majandusele üleminek toimuks Ida-Virus nagunii ning tänu ELi õiglase ülemineku fondi rahasüstile saab elu maakonnas põhjalikult uuendada.
|
|
