Olulisemad sündmused ja meediakajastused: september II

20.-27. septembrini toimus Nädal Tuleviku Nimel, mille raames leidsid nii Eestis kui mujal maailmas aset mitmed kliimateemalised üritused.

20. septembril üle maailma toimunud kliimastreigil osales üle maailma üle 4 miljoni inimese rohkem kui 163 riigis.  27. septembri kliimastreik tõi Tallinnas Toompeale ja Tartus raekoja ette mitusada inimest, streigid toimusid üle Eesti ka Rakveres, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares.

Täna, 30. septembril, anname rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” kogutud üle 2800 allkirja üle peaminister Jüri Ratasele.

Alt leiad ülevaate eelseisvatest sündmustest ja meedias ilmunust.

Lähenevad sündmused ja olulised algatused

Ökonägemused: Mida teha, et midagi tehtaks (kliimakriisiga)? - 2. oktoobril kell 18 Tallinnas
Ajakiri Vikerkaar tutvustab ökonägemuste erinumbrit Tallinnas aruteluga, kus küsivad: "Mida teha, et kliimakriisiga midagi tehtaks?" Valitsused võtavad kliimakriisi aina tõsisemalt. Suurbritannia, Prantsusmaa, Iirimaa, Argentiina ja Kanada on kuulutanud välja kliimakriisi eriolukorra. Nii teadlased kui koolilapsed nõuavad tegusid. Ent aastal 2018 kasvas inimtekkelise CO2 hulk atmosfääris ca 2.7%. Kasvas. Kuigi peaks kahanema.

Keskkonnateadlikkuse foorum, 16. oktoober kell 10 Tartus
Keskkonnaagentuur annab helikoptervaate Eesti keskkonnaseisundile, loomaks numbritele ja analüüsidele tuginevat tervikpilti hetkeolukorrast ning vaadata trende teadus- ja teadmispõhiselt.

Uudised ja arvamuslood meedias

Fotod: kliimastreik tõi Tartu raekoja ette meelt avaldama paarsada noort. Tartu Postimees, 27. september
Nädal tagasi alanud kampaania «Nädal tuleviku nimel» kulmineerus reedel meeleavaldustega viies Eesti linnas. Keskpäeval oli Tartu Raekoja platsile kogunenud paarsada inimest, kellest paljudel olid ka plakatid kaasas.

Galerii: kliimastreik tõi Toompeale paarsada inimest. Postimees, 27. september
Nädal aega tagasi alanud kampaania «Nädal tuleviku nimel» kulmineerus täna meeleavaldustega viies Eesti linnas. Täna keskpäeval oli Tallinnas riigikogu ette kogunenud paarsada inimest.

Kliimalahingus oleme kõik ühel poolel. Postimehe Sakala, 27. september
Tekst on osa Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kolmapäeval ÜRO Peaassambleel peetud kõnest.

SUUR MAA, SUURED ASJAD: Kliimaneutraalne Saaremaa. Postimehe Saarte Hääl, 27. september
"Vahest võiks saare kohalik omavalitsus hakata arendama soodsamat keskkonda just nendele ettevõtetele, kes tahavad arendada vastutustundlikku majandust," kirjutab Äripäeva ajakirjanik, muhulane Neeme Korv.

Piret Väinsalu: silmaklappidega valitsus matab miljardi. Äripäev, 27. september (tasuline)
Miks ei võiks innovatiivsed ettevõtjad luua oma koalitsiooni, kaasates ka keskkonnaühendusi, ametiühinguid ja teisi ning pakkuda valitsusele välja parema plaani kui miljardi kulutamine põlevkivile, küsib Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

Kuidas Thunbergi kliimakõne maailma raputas? Äripäev, 26. september
Sel nädalal pakub jutuainet Greta Thunberg, kes pidas maailma liidrite ees kõne, küsides neilt, kuidas nad julgevad kliimaprobleemidega mitte tegeleda. Rootslannat on sõnavõtu eest nii kiidetud kui kritiseeritud. Sellest kõigest tuli Äripäeva raadio hommikuprogrammis juttu Eesti Roheliste Liikumise esindaja Madis Vasseriga.

MARI RELASKOOP | Ka tarbijad ei pääse õiglase ülemineku mõjudest. Delfi Maaleht, 26. september (tasuline)
Metsasõda ei peeta enam tühise kodusõjana. Sellele on lisandunud tõelise maailmasõja mõõtu laiem lahingutander – kliimasõda.

Nädala anomaalia: viimased viis aastat on olnud mõõtmisajaloo kõige kuumemad. Eesti Päevaleht, 26. september (tasuline)
Maailma meteoroloogiaühingu raport näitab, et aastate 2015–2019 keskmine temperatuur on kõrgeim, mis Maal kunagi mõõdetud.

Sul on hiiglaslik süsinikujalajälg, tee midagi! Eesti Päevaleht, 26. september (tasuline)
Eestlaste süsinikujalajälg on soliidne: aastas paiskab igaüks meist atmosfääri umbes 15 tonni CO2. Suurem osa ühissaastest tuleb meie energiasektorist, mis endiselt seisab põlevkivi najal. Väikeste ümberkorraldustega on võimalik oma elu siiski ka Eestis märksa säästlikumalt elada. Jagame paar nippi, kuidas seda teha.

MIS SAAB HOMME? | Anette Parksepp: rohepesuga jääb homne päev mustaks unenäoks. Eesti Päevaleht, 26. september
Kas tõesti on prügipõletamine võluvits, mis lahendab tänase ja homse Eesti keskkonnaprobleemid, küsib Anette Parksepp.

Kliimaaruanne: liustikud on sulanud ja merepinna tõus kiirenenud. ERR, 25. september
Liustikud on kogu maailmas väiksemaks muutunud või hoopis ära sulanud, lume ja igikeltsa alune maa oluliselt vähenenud, ookeanid soojenenud ning happelisemaks muutunud ja merepinna tõus kiirenenud, selgub kolmapäeval avaldatud valitsustevahelise kliimapaneeli värskest eriaruandest.

President Kaljulaid ÜROs: kodanikuliikumised sudivad meid kliimakriisiga tegelema. Delfi, 25. september
Kliimamuutused ja mõju looduskeskkonna tervisele on üks neist vähestest asjadest, kus peame jagama kollektiivset vastutust ja kus meil on olnud ka edulugusid, ütles Eesti president Kersti Kaljulaid täna ÜRO Peaassambleel. Usume Eestis, et meie planeedi päästmine on igaühe kohustus – näiteks tänu Eestist alguse saanud kodanikuliikumisele toimus möödunud laupäeval teine üleilmne maailmakoristuspäev, millel osales 20 miljonit inimest 179-st riigist, rääkis Eesti riigipea.

Kliimatrend on järjest kuumem. Äripäev, 24. september (tasuline)
Arvan ma kliima soojenemisest, mis ma arvan, aga investorina tuleb mul selle paisuva trendiga arvestada nii riskide kui ka võimaluste vaatest.

Kliimamured suurendavad Austria valimistel roheliste toetust. Postimees, 24. september
«Kiirteetunnel rahvuspargi alla?» küsib Austria roheliste kandidaat Lukas Hammer pühapäevaste parlamendivalimiste eelsel kihutuskoosolekul Viini lähedal ja nimetab seda «eilseks lahenduseks».

Eesti lubas New Yorgis, et õhk läheb veelgi puhtamaks. Delfi, 24. september
Aastaks 2030 peaks Eesti õhus peenosakeste ehk tahmaheitmed kahanema ligi poole võrra.

FOTOD | Hillitsetud torked, veidrad vabandused ja üksikud optimisminoodid – suur tuuleenergia arutelu peegeldas teravalt tänast ummikseisu. Delfi Ärileht, 24. september
Täna pealelõunal riigikogus toimunud ja üle kahe tunni kestnud avalik istung, mis keskendus tuuleenergia võimalustele Eestis, ilmestas ummikseisu, kuhu Eesti jaoks palju potentsiaali omav majandusharu on viimase kuue aasta jooksul jõudnud – igaüks kuulutab oma tõde ning kiireid ja lihtsaid lahendusi selles vallas ei ole. Tõenäoliselt niipea ka ei tule.

ÜRO kliimakohtumise lubadused jäid lahjaks. ERR, 24. september
Rootsi aktivist Greta Thunberg süüdistas esmaspäeval ÜRO kliimatippkohtumisel maailma liidreid tegevusetuses kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks, kuid sellest hoolimata jäid osalenud riikide lubadused oodatust tagasihoidlikumaks.

Margit Keller: positiivse loo võimalikkus maailmalõpumeeleolude lävel. Postimees, 23. september (tasuline)
Suurte muutuste teemas on ängi ja vastandumise kõrval üha jõulisemalt esile tõusmas ka eduvõimaluse narratiiv, kirjutab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi juhataja Margit Keller.

ÜRO peasekretär tervitas pööret kliimakriisis. Postimees, 23. september
Täna New Yorgis toimunud ÜRO kliimakohtumisel andsid 66 riiki lubaduse saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050. Selle eesmärgi saavutamine tähistaks olulist sammu kliimakriisi pidurdamisel.

Copa-Cogeca: Euroopa põllumajanduse kogukonnas ei ole kliimamuutuste eitajaid. 23. september, Delfi Maaleht
Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon Copa-Cogeca leiab, et Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma põllumajanduse ja metsanduse täieliku kaasamiseta.

Šveitslased korraldavad matuserongkäigu kadunud liustikule. Postimees, 22. september
Kümned inimesed suunduvad täna matuserongkäigus üles mäkke, et mälestada Alpide liustikku, millele sai saatuslikuks kliimamuutus.

Ratas arutab New Yorgis kliimaküsimusi. Äripäev, 22. september (tasuline)
Peaminister Jüri Ratas arutab homme Ameerika Ühendriikides New Yorgis toimuval Maailma Majandusfoorumi kestliku arengu kõrgetasemelisel konverentsil üleilmseid väljakutseid ning Euroopa kliimapoliitikat. Samuti on peaministril kavas ÜRO peaassamblee avanädala raames kahepoolsed kohtumised.

Maailmamere tõus ähvardab jätta koduta 280 miljonit inimest. Postimees, 21. september
Enamik vägivalla, tagakiusamise või nälja eest põgenenud inimesi loodab ühel heal päeval koju tagasi pääseda, meretaseme tõusu eest pagenutel ei ole aga enam kodu, kuhu minna.

VIDEO | Noor kliimastreikija Kristin Siil: me ei ole keskkonnaministrilt mingit kutset saanud. Delfi, 21. september
Noorte kliimastreigi eestvedaja Kristin Siil tuli Delfi stuudiosse otse koristustalgutelt ja lükkas ümber keskkonnaminister Rene Koka väite, et streikijad pole valmis sisulisteks aruteludeks.

VIDEO | Ajalooline kliimaprotest: miljonid inimesed üle maailma nõudsid riigipeadelt tegutsemist. Delfi, 21. september
Miljonid inimesed üle kogu maailma osalesid reedel üleilmsel kliimapiketil, mille eestvedajaks oli aktivist Greta Thunberg.

Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? Postimees, 21. september
Koostöös Eesti Teaduste Akadeemiaga toimus 13. septembril riigikantselei korraldatud konverents “Kliimaneutraalsus – häving või edu?”. Üles astusid teadlased nii Eestist kui mujalt Euroopast.

Looduskatastroofid on tänavu kodudest välja ajanud rekordarvu inimesi. Eesti Päevaleht, 20. september
Iraani üleujutustel olnuksid leebemad tagajärjed, kui majad poleks jõele liiga lähedale ehitatud.

Kliimamuutuste tagajärg: Kreeka järves hukkusid kümned tuhanded kalad. Õhtuleht, 20. september
Põhja-Kreeka looduskaitsealal leiti Koroneia järve kaldalt kümneid tuhandeid surnud kalu – põhjuseks see, et kõrge õhutemperatuur ja põud on veetaset märgatavalt langetanud.

Mihkel Mutt: miks uskuda bensiinijaamu? Postimees, 20. september
Raske öelda, kumb on praegu suurem ketserlus, kas rääkida naise ja mehe psüühika looduslikust erinevusest või kahelda, et elektriautodega saab vurada helgesse tulevikku.

Galerii: ülemaailmne kliimastreik tõi koolilapsed tänavatele. Postimees, 20. september
Tuhanded lapsed jätsid sel reedel kooli minemata ning kogunesid Rootsi koolitüdruku Greta Thunbergi mahitusel tänavatele, et nõuda globaalse kliimastreigiga täiskasvanutelt keskkonnakatastroofi peatamist.

Saksa valitsuse uue kliimastrateegia põhipunktid. Postimees, 20. september
Saksa kantsleri Angela Merkeli valitsus teatas reedel suurest kliimapaketist, millega ta eraldab keskkonna kaitseks 2030. aastaks vähemalt 100 miljardit eurot.

GALERII | KLIIMASTREIK: üle maailma kogunesid miljonid noored, et avaldada meelt looduse kaitseks. Õhtuleht, 20. september
Kogu maailmas kogunesid reedel inimesed, valdavalt koolinoored, et avaldada poliitikutele ja äridele survet võitlemaks globaalse kliimakriisi vastu.

Aivar Õepa: Sutter leidis "naftat", Eesti saab oma puurtorni. Äripäev, 20. september (tasuline)
Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter konstrueerib Eesti rahvale tema isiklikku puurtorni ja valitsus on rõõmsasti nõus selleks ka rahva raha andma, sest ega meid Euroopa kvaliteetrahvastest muud eraldagi kui õnne õuele toov naftamaardla, kirjutab ajakirjanik Aivar Õepa.

ELAK sai ülevaate ettevõtjate nägemusest süsinikuneutraalsest Eestist. Riigikogu, 20. september
Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) kuulas tänasel istungil energiaintensiivsete ja rohe-ettevõtete esindajaid, kes andsid ülevaate probleemidest ja võimalustest, mis kaasneksid Eestis süsinikuneutraalsuse saavutamisega 2050. aastaks.

Ratas transpordiettevõtjatele: kliimamuutustega kohanemine pakub nii väljakutseid kui võimalusi. Delfi, 19. september
Peaminister Jüri Ratas rõhutas transpordiettevõtete konverentsil esinedes, et kliimaneutraalsuse suunas liikuval transpordisektoril seisavad ees suured väljakutsed, aga ka suurepärased võimalused.

Graafikud räägivad: Eesti raiemahud on saavutanud 19 aasta maksimumi. Postimees, 19. september
Keskkonnaagentuur avaldas hiljuti esimesed kolm peatükki värskest kogumikust «Mets 2018», millest saab muu hulgas ka täpseima ülevaate Eesti raiemahtude kasvust.

Metsamajandajate arusaam kliimamuutuste pidurdamisest on ohtlikult eksitav. Eesti Ekspress, 18. september
Viimasel ajal avalikkuses kõlanud lihtsustatud sõnumid kliimale soodsast metsade raiumisest ja uue asemele istutamisest Eestis on eksitavad ja sellisena lausa ohtlikud, kirjutab Raul Rosenvald.

Kliima soojenemine on muutnud Peipsi latikate ja kohade järveks. Postimees, 18. september
Kui varem oli Peipsi tintide ja latikate, siis nüüd latikate ja kohade järv, tõdes esmaspäeval Mehikoormas president Kersti Kaljulaidi osalusel peetud vestlusringis kalauurija Väino Vaino.

Doktoritöö: metsade majandamine mõjutab puistute süsiniku sidumise võimet. ERR, 18. september
Maaülikooli teadlased viisid Eesti metsades läbi uuringu, millest selgus, et intensiivsemalt seovad õhust süsinikku noored ja keskealised puistud, samal ajal, kui vanemad metsad muutuvad süsiniku allikateks.

Kliimaneutraalsus: varitsevad lõksud ja ebameeldivad valikud. ERR, 16. september
Soome uus raamatukogu Oodi on suur ja moodne nii vormilt kui ka sisult. Veel paari nädala eest nautisid soomlased raamatukogu ees suveilma ja linn oli täis rattaid. Soome on keskkonna- ja kliimaküsimused oma prioriteediks seadnud ning tahab kliimaneutraalsuseni jõuda juba aastaks.